august 2015 - Martini Õlleteod

Minu 16. ja 17. õlu – Gozdawa German Pils ja Silesian Lager

Viimati täiendatud: sept. 8, 2015 @ 22:47

Mõni kuu tagasi tulid Pruulmeistrite poodi müügile Gozdawa uued tooted. Panin juba tookord endale kirja, et mingi hetk võiks selle tootja õlut proovida teha. Nüüd see päev (13.08) siis kätte jõudis ja võtsin ette 2 nimetatud tootja “purki” – German Pils ja Silesian Lager.

Gozdawa German Pils

Gozdawa Silesian Lager

Protsess

Nende “purkide” puhul oli valmistamisõpetus tavapärasest pisut erinev ja otsustasin sellest detailselt kinni pidada.

Eelmisel päeval olid mul kääritamisnõud ja kõik muud tööriistad korralikult pestud ja desinfitseeritud. Poest 8 x 5-liitrist Saaremaa vee pudelit hangitud.

Purgil olnud juhend algas tavapäratult – keeda 100 ml vett ja jahuta see 30-33 kraadini ning sega sellesse pärm ja jäta vähemalt 30 minutiks seisma. Ma polnud kunagi varem pärmi nö eelligunema ehk paljunema pannud, aga sedakorda otsustasin seda teha. Kuigi, nagu olen lugenud, see muud olulist vist ei tee, kui õlu läheb kiiremini käima. Aga eks ole näha.

Keetsin vajaliku koguse vett (mõlema pärmi jaoks siis kokku 200 ml) ja panin jahtuma. Kuna 100 kraadi pealt ca 30 peale jõudmine oleks võtnud meeletu aja, otsustasin vee külmkappi panna. Ca poole tunniga saingi selle 33 kraadi peale. Valasin vee võrdselt kahte klaasi ja segasin pärmi pakid sisse. Katsin pealt kinni ja jätsin rahulikult seisma. Kokku lasin seista lõpuks ca tund aega. Silmaga vaadates oli pärm kenasti lahustunud. Ja loodetavasti tublisti paljunenud.

Siis keetsin 2 liitrit vett kummagi õlle jaoks ja segasin kummassegi nõusse 1 kg suhkrut. Esmakordselt segasin suhkru enne sisse, kui kontsentraadi. Oli üsna hea segada, sest iga lahustumata tükike oli ilusti vees näha.

Purgid olid samal ajal kuumas vees vedeldumas. Avasin purgid ja lahustasin kummagi oma nõusse. Kontsentraat lahustus segades väga hästi. Kokku oli seega kummagi nõu põhjas ca 3 liitrit vedelikku.

Sulgesin kaaned ja viisin nõud keldrisse. Seda peamiselt seetõttu, et viimastel päevadel on toas olnud pidevalt 24-26 kraadi sooja ja see on ülimalt piiripealne temperatuur. Võtsin keldrisse kaasa kõik vajalikud riistad ja Saaremaa vee pudelid.

Valasin kummassegi nõusse 4 pudelit vett ehk 20 liitrit, kuni 23 liitri märgini. Mõõtsin öra – mõlema õlle näit oli 1039-1040. Segasin kumbagi virret ca 2 minutit.

Nüüd tegin esimese möödalaskmise võrreldes juhendiga – segasin lahustatud pärmi sisse ca 25 kraadi peal, kuigi juhend soovitas 16-22 kraadi. Samas oli see lause juhendis suht segane ja pigem võtsin ma seda kui õlle käimise jaoks sobivat temperatuuri. Pärast pärmi lisamist segasin kumbagi virret veel 2 minutit, et paremini aereeruks. Sulgesin kaaned ja panin õhulukud peale.

Keldris tehtud õhusoojuse mõõtmine andis tulemuseks ca 17 kraadi. Peaks siis olema üsna sobiv. Ja külmemaks seal praeguste ilmadega ilmselt ei lähe.

Nüüd siis loodan, et õlled lähevad käima ja 4-6 päeva pärast saab pudelisse villida.

14.08 – Õlled on ilusti käima läinud

Käisin keldris piilumas. Mulksuvad mõlemad. Lager tihedalt (ca 5 sekundilise intervalliga), pils harvemini aga terve valang korraga. Keldris oli hetkel temperatuur 16-17 kraadi vahel. Eks ta alumise piiri peal on, aga ikka parem kui toas olev 25. Loodame siis, et tulevad head õlled. Esimene võimalik valmimise aeg esmaspäev, aga kiirustama ei hakka, võivad tiksuda ka kolmapäevani.

19.08 – Õlled 6 päeva käinud

Täna sai 6-s käimise päev täis. Oletasin, et õllekesed on vaikseks jäänud ja saab villida, aga nii see ei olnud. Käivad mõlemad täie auruga veel ja mulksuvad üsna tihedalt (ca 10 sekundilise intervalliga). Vaatan homme-ülehomme uuesti. Aga ilmselt siis keldris 16-17 kraadi peal äkki käivadki pisut kauem, nagu ka varasemad seal käinud partiid.

24.08 – 11 päeva ja ikka käivad

Eile sai 10 päeva täis, aga õlled käisid ikka sama regulaarsusega (ca 20 sekundilise vahega tuli korralik mullirida). Otsustasin nõud siiski jahedast keldrist tuppa tuua ja ca 22 kraadi peale paigutada, et äkki nii käivad nad mehisemalt lõpuni. Täna (24.08) on nad 24h toas olnud ja käivad sama hästi edasi. Enne ma muidugi villima ei hakka, kui nad vaikseks on jäänud. Aga kuidagi liiga kaua käivad küll ja varasemad sellelaadsed olukorrad head tulemust toonud ei ole.

25.08 – 12 päeva käinud – seis sama

Käivad mõlemad õlled, praegu juba 24 kraadini tõusnud temperatuuri juures, ikka edasi. Tegin uued mõõtmised. Lasin mõlemast nõust katseklaasi vajaliku koguse õlut ja tulemuseks sain pilsneril ca 1012-1013, laagril 1016-1017. Esimene hakkab ilmselt lähenema õigele näidule, teisel on sinna veel aega. Mekkisin ka. Pilsneril väga lahja mekk, laagril õige pisut tummisem, aga ka nõrk. Mõlemal puudub igasugune tuntav kangus. Krt. Äkki on ikka hukka läinud? Aga kuidas nad algusest peale nii ilusti käinud on? Miskit tegemisel viltu läinud ei ole. Loodan, et tuleb ikka joodav kraam.

Vaatasin Pruulimine.ee foorumist sarnast teemat ja rahunesin – teinekord võibki käimine 2-3 nädalat võtta. Mul kiiret ei ole – las tiksuvad.

27.08 – Ikka käivad

14 päeva täis ja õlled tiksuvad mõlemad edasi. Ca 20 sekundilise vahega tuleb korralik mull või suisa mitu järjest. Ei julge mina neid veel torkida. Las tiksuvad. Ainus häda on selles, et külmkapp hakkab tühjaks saama ja uut kraami pole enne 2-3 nädalat sellisel juhul loota.

29.08 – Lõpuks said villitud

Käisid need õlled kokku siis 16 päeva. Kui päris aus olla, siis ilmselt oleks paar päeva veel võinud käia, sest mullikesi tuli ca minutise vahega veel vähesel määral. Aga kuna mõõtmine näitas mõlema tulemuseks 1.009, siis eeldasin, et eks nad ikka valmis on. See näit teeb mõlema õlle kanguseks ca 4,1%.

Saigi pudelisse pandud. Kummastki nõust sain 2 kasti (40) pooleliitriseid pudeleid ja sis lisaks mõlemast veel 8 x 0,4 liitrist lisaks. Neid käsitlen siis nagu proovipudeleid ja hakkan neid varem mekkima.

Laagri värv, lõhn ja maitse väga paljulubavad. Kangust oli kenasti tunda. Pilsneril värv väga hale ja maitse kah nõrga võitu. Aga äkki tõmbab karboniseerimisel tugevamaks?

Nüüd siis jäävad 2-ks nädalaks, ehk 12.09-ni toasooja ja sealt edasi külma ning siis saab hakata ka mekutama. Esimene tunne on, et hukka vast läinud ei ole.

Üks märkus siiski. Kui tarbimisel peaks esinema hukka läinud pudeleid, siis selle põhjuseks võib olla see, et villimisel tuli 3-4 pudelisse (eriti laagri puhul) päris korralikke sogaseid klompe. Eks siis avamisel ole näha. Mis nende tekkimise põhjuseks oli, pole kahjuks teada. Sest pärm oli ilusti põhja vajunud ja kattis nõu põhjast ca 0,5 cm.

01.09 – Panin mõned proovipudelid külma

Selleks, et saada kiiremini ülevaadet, kuidas need õlled ka õnnestusid, otsustasin täna kummastki mõned proovipudelid külma panna, et siis paari päeva pärast juba mekkida ja veenduda, kuidas õnnestusid. Üks asi on küll väga huvitav – need 3 päeva karboniseerunud pudelid on vastu valgust vaadates täiesti läbipaistvad.

02.09 – Esimene mekkimine

Esimesed 2 külma pandud pudelit avatud. Sisu on täiesti läbipaistev, samas ilma igasuguse kanguseta, ei vahuta, maitse on nagu limonaadil. Mis see siis on? Kas on toasoojas liiga vähe karboniseerunud? Üsna tõenäoline. Ülejäänud partii hoian veel vähemalt nädala toas! Liiga lühike aeg külmas? Ei usu. Külmas, minu teada, õlu siiski selgineb. Seega otsus – hoiame ülejäänud partii kauem toas ja loodame, et läheb paremaks. Poolakate juhend ütleb küll, et 3-5 päeva toasoojas ja seejärel 21 päeva külmas. Teeme siis nii, et pigem 10 päeva toas, 3 nädalat külmas. Loksutan täna veel toas olevad pudelid kõik läbi. Äkki saab parem?

04.09 – Panin eile veel kaks proovipudelit külma

Täna siis mekkisin neid. Pilsner oli täitsa hea. Vaht on teatud määral olemas. Sisu täiesti läbipaistev. Omapärase magusapoolse mekiga, meenutab limonaadi. Ja teatav kangus on tekkinud (kuigi väga väike, hinnanguliselt sinna 3% kanti) ning on täiesti joodav. Seega siis eelmiste proovipudelite külmapanek oli liiga varane ning see paar päeva karboniseerumist (ilmselt ka seda loksutamist) on oma töö teinud. Kogu laari külma siiski veel ei pane. Olen kannatlik ja teen seda ilmselt järgmisel nädalal. Mõned proovipudelid vast veel panen ja jooksvalt mekin.

Laager aga on suht nigela olekuga. Klaasi valades ei vahuta. Maitse on kummalise kõrvalmekiga, kehva kalja laadne. Ei kõlba juua. Paistab ilusti läbi. Seega laagri külma panemisega ootan ilmselt kauemgi.

08.09 – Probleem tuvastatud – õlu läheb mahavalamisele

Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga välja mõtlesin, mis nende õlledega lahti on. Kasutasin pudelisse villimisel moosisuhkrut (kuna augusti alguses Selveris lihtsalt muud suhkrut müügil ei olnud) ja seepärast karboniseerumist ei tekkinudki. Kõik pudelid, mis seni külma on saanud ja mekkimisse on läinud, on sisuliselt ilma igasuguse vahuta ja maitse on täiesti lahtunud limonaadi oma, kangust ei ole (viimane pole ilmselt küll suhkru viga). Kuna olen neid järk järgult soojast külma viinud ja vaikselt maitsnud ning tulemus on sisuliselt sama või suisa halvem, siis valan selle kraami ilmselt kõik maha.

Jälle üks õppetund juures :(

Minu esimene siider – Mangrove Jack’s Pear Cider

Viimati täiendatud: aug. 25, 2015 @ 20:36

01.08 – Kuna siidri tegemise protseduur on sisuliselt sama, nagu õlletegemisel, siis otsustasin äraproovida. Üheks põhjuseks selle otsuse tegemisel oli ka see, et sõber tõi mulle 14 traatkorgiga 0,75l prosecco pudelit ja õlut on neisse suht kummaline panna, seepärast siider õigema valikuna tunduski.

Minu lemmiktootjal Mangrove Jack’sil oli pakkuda kahte siidrit – õuna ja pirni. Viimane tundus ahvatlevam ning seepärast valisin selle.

Selle siidri kohta öeldakse nii: Mahlastest pirnidest valmistatud kontsentraat. Küpse ja magusa pirnimaitseline, mis garanteerib janu kustutamise!

Protsess

Siidri pakend sisaldas nagu ikka kontsentraati ja pärmi. Aga lisaks ka siidri magustajat, mille peal oli kirjas, et kui soovida kuiva (dry) lõpptulemust, siis seda panna ei soovitata. Mina siiski panin. Siider olgu ikka magus. Täiendavalt sisaldus pakis üks vedelik, mille peal kirjas Pear Cider Flavouring. Ilmselt annab see siis siidrile miski täiendava maitse. Seda tuleb aga lisada alles pärast käimise lõppu.

Üldine protsess, nagu ikka:

3 liitrit vett keema;
Kontsentraat nõusse;
Keedetud vesi peale;
Korralikult segada;
1kg käärimissuhkrut peale;
Korralikult segada;
Jahe vesi peale (kasutasin Saaremaa vett kuni 23l märgini);
Veel segada;
Võtta näidud (need olid: 1050/6,5/125);
Kui temeperatuur on 18-28 kraadi vahel, siis pärm ja magustaja peale;
Veelkord läbi legada;
Kaas peale ja õhulukk selle peale.

Kusjuures siidri kontsentraat on palju vedelam, kui õlledel ja lahustub väga kergesti.

Pärm

Pärmina kasutasin siiski seda sama pärmi, mis pakiga kaasas oli – Mangrove Jack’s siidri pärm M02.

Kirjeldus: Mangrove Jack’s Cider pärmiga tekib palju estreid ja pakub tänu sellele meeldiva maitse detailsuse ning avaldab puuvilja täieliku potensiaali. Selle sordiga kääritatud siidrid on erakordselt karged, maitse rohked ja värskendavad. See robustne sort assimileerub hästi fruktoosiga ja on võimeline käärima väljakutsuvates situatsioonides, erinevate temperatuuridega (12-28°C). Mangrove Jack’sCider pärm on väga hea helvestumise kiirusega sort, mis on sobilik kõikideks erinevateks siidriteks.

Ja kuna see pärm lubab käia kuni 28 kraadise soojaga, siis otsustasin siidri tuppa käima jätta, sest köögi nurgas põrandal mõõtsin temperatuuriks 22-23.

Edasi

Ja edasi toimub siidriga kõik enam vähem nii, nagu õlledega. Ta peaks nüüd ca 6 päeva käima ja siis lisan täiendava maitseaine, segan korralikult läbi ja jätan 24 tunniks lahtuma. Ja siis saab juba villida.

Aga kõigepealt tuleb oodata, et ta käima läheks. Loodame siis parimat!

02.08 – Läks ilusti käima

Väga aktiivselt mulksub. Hoian nüüd hinge kinni, et toatemperatuur liiga kõrgeks ei lähe. Hetkel püsib veel 22-23 kraadi juures.

03.08 – Paigutasin nõu jahedamasse

Kuna siidri kõrval köögis tiksunud pilsner tegi täna õhtuks oma vaikseks jäämisega mind natuke ärevaks, siis otsisin korteris jahedamat kohta ja leidsin selle ning paigutasin seni ilusti ja väga sagedasti tiksunud siidri, koos õllega, sinna ümber. Siider käib kenasti edasi ja loodetavasti edukamalt, kui köögis see juhtunud oleks.

05.08 – Siidrile läks maitsetäiendaja sisse

Kuna siider oli juba eile vaiksem ja täna käis õrn mulks ca paari minutilise vahega, otsustasin ta ära mõõta ja kui näidud õiged, siis maitsetugevdaja peale valada.

Näidud olidki normis. Päris 1007, nagu instruktsioon nõuab, vist ei olnud, aga 1008 oli kindlasti. Leidsin, et on õige aeg maitsetäiendaja sisse valada. Pärast seda segasin korralikult läbi ja jätan nüüd veel ööpäevaks lahtuma, et siis homme õhtul ära villida. On lootus, et äkki tulebki hea asi välja!

06.08 – Siider läks pudelisse

Ööpäevane lahtumine möödas ja täna läkski siider pudelisse. Lõhn oli selline kommine, karamelline. Maitse oli aga üsna siidri sarnane. Värv meenutas küll rohkem õlut.

Huvitav oli see, et siider käib suhteliselt puhtalt. Nõu ülemisse ossa ei teki mingit sodi, kogu pärm on korralikult põhjas. Kogu vedelik ise paistab üsna kenasti läbi.

Nüüd siis lasen tal vajalikud päevad toasoojas seista ja siis veel mõneks ajaks külma. Püha-Edgari päeval peaks kindlasti juba lauale saama panna.

11.08 – Siider läks külma

Kuna siidrile piisas juhendi järgi 5 päeva toasoojas olemist, siis panin ta täna külma. Sisu oli juba niigi üsna läbipaistev. Seega selginemist pole jagedas enam vaja oodata. Aga ilmselt peaks maitsed 2-3 nädalaga paika loksuma.

25.08 – Üldiselt pole viga…

Olen seda kraami nüüd ühele ja teisele poole külla minnes kaasa võtnud. Üldiselt on kiidetud, aga mõni on kurtnud ka seda, et kõhuga pole pärast kõik hästi olnud. Ei tahaks uskuda, et see sellest siidrist on tingitud olnud, aga mine sa tea.

Mulle endale ei maitse – liiga magus ja karamelline on. Ja ega siider minu jook ei ole kunagi olnud ka ning seetõttu ei oska ma talle ka õiglast hinnangut anda. Samas, kuna ma ise selle kraami tarbija ei ole, siis saabki kauem tasapisi külmas laagerduda ja äkki saavutab veel ajapikku parema maitse.

Minu 15. õlu – Mangrove Jack’s Pils

Viimati täiendatud: aug. 25, 2015 @ 20:32

01.08 – Esmakordselt otsustasin mitte valida taaskord üht seniproovimata marki vaid võtta tegemisse üks varasemalt äraproovitud ja hästi õnnestunud õlu. Valisin selleks – Mangrove Jack’s Pils. See ei ole seesama pilsner, mis äsja ebaõnnestus ja oli Traditional seeriast vaid Craft seeriast pärit pilsner.

Protseduur oli juba tuttav. Aga sedakorda püüdsin puhtusele oluliselt rohkem tähelepanu pöörata. Jaheda veena kasutasin taaskorda Saaremaa vett.

Kuna mul on keldris pisut madalamal temperatuuril palju probleeme tekkinud, siis vaatasin toas olevat termomeetrit ja otsustasin, et kui see ikka praeguse “suvega” stabiilselt alla 25 kraadi on, siis võiks riskida sellega, et jätta ta tuppa käima. Köögi laua alt põrandalt mõõdetud temperatuur oli lausa 22 ja see peaks olema suht OK.

Seepärast ei kasutanud ma ka erilist madalama temperatuuriga toimivat pärmi vaid sedasama, mis pakiga kaasas oli.

Mõõtmistulemused olid head – 1050/6,5/125. Lõplikuks näiduks peaksin ca 6 päevaga saama 1008. Eks näis, eelmise sama õlle tegemisel sain sellise näidu ilusti kätte, aga eks tol korral oli toas ka pisut jagedam.

Vett päris 23 liitri märgini ei lisanud vaid peatusin ca 21,5 peal. Saab ehk grammivõrra rohkem kangust kätte.

01.08 – Õhtuks käis juba ilusti

Üsna aktiivselt mulksub. Hoian nüüd hinge kinni, et toatemperatuur liiga kõrgeks ei lähe. Hetkel püsib veel 22-23 kraadi juures.

03.08 – Ärev moment!

Töölt tulles märkasin, et see õlu on kuidagi väga vaikseks jäänud. Kõrval käiv siider mulksus tihedalt, aga see pilsner üliharva (eks tema pärmil oli ka soovituseks max 24 kraadi, siidril kuni 28). Kiire pilk toatemperatuurile ja võrdlus nõu küljes olevale termomeetrile andis mõista, et sooja on tõesti liiga palju. Toas 24,8 ja nõude peal olevad näidikud andsid ümmarguse 25 kraadi näidu.

Tuli kiirelt tegutseda ja korteris jahedam koht leida. Leidsin selle teisel korrusel trepi juures olevast panipaigast. Välistemperatuur mõjutab seda piirkonda ilmselt oluliselt vähem, kui just 2-nädalane kuumalaine Eestit ei taba. Kiirelt tehtud mõõtmine andis sealseks temperatuuriks 22 kraadi. Vedasingi mõlemad nõud sinna ja juba 10 minuti pärast tiksus pilsner ca 3 sekundilise intervalliga. Sain niiviisi ilmselt viimasel hetkel kõige hullema ära hoida.

05.08 – Õlu vaikne, villisin ära

Kuna juba eile oli õlu väga vaikseks jäänud (natuke varavõitu justnagu oleks) ja täna oli sagedus 2-3 minuti vahel, siis otsustasin õlle ära mõõta.

Tulemused olid head. 1008 oli kindlalt käes ja see tähendas, et saab villima hakata. Saingi 43 pooleliitrist pudelit uut märjukest villitud ja karboniseeruma pandud. Enne 2 nädalat neid nüüd külma ei pane. Ehk siis õige aeg külmkapi poole liikumiseks oleks nendega 19.08.

14.08 – Mekkisin esimest proovipudelit

Panin paar päeva tagasi esimesed proovipudelid külma ja täna mekkisin ühe neist ära. Väga ilusti paistab juba läbi. Maitse OK. Arenguruumi veel on. Ehk ilmselt nädala pärast on juba oluliselt tummisem.

19.08 – Läks külma

Kaks nädalat toasoojas hoidmist möödas ja täna õhtul läks see laar külma. Hakkan vähehaaval vaikselt mekkima, kuigi päris lõplikult valmis on ta septembri esimestel päevadel.

25.08 – Päris hea õlu on

Olen seda õlut nüüd vaikselt mekkima hakanud. Maitsel pole viga. Päris läbi ei paista, aga arvestades, et ca nädal külmas olnud, siis pole see õige klaarimise aeg veel käes.

Kangust tundub kuidagi palju olevat. Ja kui ma võtan algse- ja lõppnäidu ette ning sisestan kalkulaatorisse, siis saangu tulemuseks ca 5,5%! Ma arvan, et nii ta tegelikult ongi – mul pole seni nii tuntavalt nii kanget õlut olnudki. Suisa nii kange, et õhtul tühja kõhuga esimeseks õlleks teda võtta ei tahakski – täitsa viina maitse on tal juures :) Pilsneri puhul on üsna imelik juua nii kanget kraami. Mõne porteri või ale’i puhul oleks nagu ok.

Aga mis selle õlle puhul mul õnnestus, ehk mida ma teisiti tegin, et see nii välja kukkus – seda ma ei teagi. Ehk siis kahjuks ei ole mul siit midagi tulevikuks kaasa võtta.