Viimati täiendatud:
Kuna Mangrove Jack’s tooted on mul varasemalt hästi õnnestunud ja maitsenud, siis otsustasin sellelt tootjalt veel üht toodet proovida. Valisin välja laageri – Mangrove Jack’s Golden Lager.
Pruulmeistrite lehel öeldakse selle kohta nii:
Täidlase kehaga lager, värvuselt kuldne. lõhnas vaniljet ja puuvilju. Järelmaitses hästi balanseeritud mõrudus.
ABV u. 4,4%
Kibedus: IBU 18-24
Kibedus hinnangud 2/5
Värv: kuldne
Pärm: Workhorse 10 g
Neto kaal: 1,8 kg
Hind: 18 EUR
Kasutasin ka sedakorda suhkru asemel vedelat Mangrove Jack’s õllekomplekti parandajat. Saaremaa vee asemel Värska joogivett 7-liitrises pudelis.
Kõik vahendid ja nõud desinfitseerisin juba aegasasti 2 päeva tagasi ära. Tegemise käigus üritasin vältida kõikvõimalikke varasemaid apsakaid.
Aereerimisel tekkinud ohtra vahu eemaldasin enne kaane peale panekut vahukulbiga. Jaheda vee valamisel olin ettevaatlik, et üle 23 liitri ei valaks ja pigem sai sellesse nõusse 22 liitrit. Pärmi peale panekuga ootasin kuniks temperatuur oli langenud 24 kraadini. Ei unustanud mõõtmata, algnäit oli 1,040. Lõppnäiduks ütleb tootja 1,007. Loodan, et saan selle ka kätte.
Toanurgas, kuhu õlle käima jätan, on temperatuur viimastel päevadel olnud 21-22 kraadi ringis. Õlle käimiseks väga sobiv temperatuur.
Ehk siis kõik on justkui ideaalne, et sellest võiks üks korralik kraam tulla. Nüüd tuleb ca 7 päeva kannatada. Umbes nii kaua võiks see õlleke tiksuda. Seega 18. septembri kandis toimub ilmselt villimine.
13.09 – Mulksumine katkes
Seni, ca 2 päeva, mulises see õlu sellise tempoga, mida ma enne näinud ei ole (nagu ka selle õllega samal ajal käima pandud Muntonsi Lageril). Sisuliselt 36h oli õhulukus üks katkematu mullide valang, nii et tundus nagu hakkaks juba õhuluku korki pealt ära lööma. Täna hommikuks oli aga vaikus majas.
Temperatuur selles kohas näitas 22 kraadi. Liiga soe seega olla ei saa. Kas tõesti võis protsess alla 2 päevaga juba ära toimuda? Ei tahaks uskuda. Seepärast loksutasin nõud üsna korralikult. Äkki võtab niiviisi uued tuurid üles. Teen pärastpoole ka proovimõõtmise, et tuvastada, mis näidu ta senisega sisse käinud on.
13.09 – Mõõdetud, mulksub edasi
Tulemus pole paha, aga arenguruumi veel on – 1,014. Loodan, et saab ikka alla 1,010 selle näidu. Aga tundub, et läks vaikselt uuesti mulksuma, seega võiks äkki edasi käia.
14.09 – Täielik vaikus, villisin ära
Lootus oli, et ehk tiksub veel päevakese-paar, aga täna õhtuks oli täielik vaikus. Istusin 5 minutit nõu kõrval, aga ei piuksugi. Mis siis ikka – tuli pudelisse panna.
Sain 40 pooleliitrist ja lisaks 6 x 0,33 pudelit nö proovimiseks.
Mõõtmise tulemus mind väga ei rõõmustanud. Eilsest 1,014-st oli saanud max 1,012. Tootja soovituslikust näidust suht kaugel. See teeb kalkulaatoriga arvutuslikuks kanguseks 3,5%, aga lisan sinna 0,5% nö teise käärimise eest juurde (olen lugenud, et ameeriklased nii arvutavad) ja nii võiks tulemus olla ca 4% kandis.
Juhend ütleb, et nüüd peaks pudelid vähemalt 2 nädalast toasoojas olema. Ehk siis 28.09-ni. Kannatame ära ja paneme siis külma. Proovipudelitega ilmselt eksperimenteerin varem.
20.09 – Maitse on hea
Panin üleeile paar proovipudelit külma ja täna mekksin. Väga hea maitse on. Kangust on. Värv ilus. Vahtu tekkis vähe, aga kuna ülejäänud laar on veel soojas, siis neil tekib ilmselt ka rohkem vahtu. Sisu väga selge, setet väga vähe. Seega loodetavasti tuleb sellest üks hea õlu. Kannatan rahulikult veel 8 päeva ära ja panen siis kogu laari külma.
21.09 – Panin eksituse tõttu täna külma
Unustasin “logiraamatust” näpuga järge ajada ja olin miskipärast veendunud, et see õlu pidi 7 päeva toasoojas olema ja kuna nädal oli täis, siis panin külma. Nüüd enam välja võtta pole sobilik. Loodan, et see nädal oli talle siiski piisav.
Henzi kommentaar
Värv: tume merevaik või viimase piiri peal karamell.
Vaht: ilus, keskmise tihedusega, küllaltki kõrge, helebeež.
Aroom: humal väga nõrk, mõnus hapukas toon. Teisel nuuskimisel tuleb esile kerge virsikunoot – meeldiv magusus nagu virsikujogurtil, lisaks linnased.
Esimene maitse: keskmise kehaga, õrn, kerge Shiraz’ mekk. Humalat vähe. Aroomis olev virsik kenasti olemas.
Keskpaik: humal hakkab sisse lööma, hapukus hakkab teravamaks minema, aga magusust on endiselt tunda.
Järelmaitse: siin lööb humal lõpuks korralikumalt välja, hapukus muutub virsikust pigem sidruniks ja tuleb ka kerge soolasus.
Üldmulje: väga meeldiv, küllaltki mitmetahulise maitsega. Väga hea tasakaal magususe ja hapukuse vahel, mida täiendab kerge humal. Kõik maitsed ilusasti balansis, kord lööb välja üks, kord teine, nagu kuulaks head keelpillitriot. Pole intensiivne gurmeeelamus, aga pole ka tavaline igav laager. Proovisin ilma toiduta, aga kahtlemata on see õlu, mida õnnestub hästi toitudega sobitada. Ma prooviks seda pehmete valgete juustudega, õrna lihaga, näiteks kanaga, kus kastmeks midagi kergelt hapukat kõrval. Tasub kindlasti ligi võtta rohkem kui 1 pudel.
Kui teise klaasi palju külmemana võtsin, asendus magusus ja Shiraz’ mõnusa kombinatsiooniga värkest allikaveest, lihtsast kargest humalast ja linnumarjast ehk lillakast (Rubus Saxatilis). Iseloom hoopis teine, aga maise jätkuvalt ilus.