oktoober 2015 - Martini Õlleteod

Minu 29. õlu – Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner (2. katse)

Viimati täiendatud: dets. 5, 2015 @ 11:18

Kui miski tuleb hästi välja ja maitseb veel paremini, siis tuleb seda uuesti teha. Just selline õlu on Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner, mis mul ca kuu aega tagasi hästi välja kukkus ja külmkapist meeletu kiirusega haihtus. Nüüd siis panin tema järglase käima. Ainsaks erinevuseks tookordse laariga on see, et kasutasin ainult kraani vett ja nüüd on mul ka olemas nipid, kuidas üleliigsest humalasodist vabaneda. Ehk siis sedakorda võiks ta isegi paremini õnnestuda.

Viide: eelmine NZ Hopped Pilsneri tegemise lugu siin.

Tuletan meelde selle NZ Hopped Pilsneri kirjelduse ja andmed:

Olemuselt krõbe ja kuiv, parajalt humalane, mis tagab värskendava maitse. Dry hop Riwaka humalatega annab talle tema klassikalise greibi ja tsitruse lõhna.

ABV Umbes: 4.7%
Kibedus: 3/5
IBU: 28-36
Värv: Kuldne

Hind: 20,50 EUR

Protsess

Pesin ja desinfitseerisin mõni päev varem nõud ja muud tarvikud.
Keetsin 1,5 liitrit vett ja valasin nõusse.
Lisasin NZ Hopped Pilsneri õllekontsentraadi ja Mangrove Jack’s õllekomplekti parandaja.
Keetsin veel 1,5 liitrit vett ning valasin kontsentraadi ja parandaja pakenditesse ning segasin korralikult ja valasin samuti nõusse, et kogu kraam korralikult kätte saada.
Segasin tugevalt, kuni kõik oli segunenud.
Lisasin kraanist (valasin kõrgelt, et aereeruks paremini) külma vee kuni 23 liitri märgini.
Panin pooleks tunniks rõdule jahtuma.
Kui temperatuur oli ca 22 kraadi, tõin tuppa tagasi.
Eemaldasin üleliigse vahu.
Mõõtsin ära – tulemus 1,044.
Riputasin pärmi peale.
Segasin korralikult läbi.
Panin kaane peale.
Paigaldasin õhuluku.
Panin ca 22 kraadisesse toanurka seisma.

Edasi:

Lasen käia 7 päeva (soovitud lõppnäit 1,008).
6.11 lisan humalagraanulid ja lasen veel 4 päeva seista.
10.11 villin läbi suka teise nõusse ümber.
12.11 villin pudelisse.
19.11 panen esimese proovipudeli külma ja sealt edasi veel paari päevase vahega üks pudel korraga.
26.11 viin ilmselt kogu laari külma.
10.12 on lõplikult valmis, kuigi tarbimine algab ilmselt varem.

06.10 – Humal läks sisse

Täna oli käes siis see pärv, kui Dry hop Riwaka humalagraanulid sellele õllele sisse manustada. Enne seda mõõtsin ka ära ja tulemus just ülemäära rõõmustav ei olnud – 1.016 (loodetud tulemus oleks olnud 1.008). Aga ehk võtab veel väikese käimise üles ja tiksub pisut kangemaks.

10.11 – Villisin teise nõusse

Tänaseks oli siis humal piisavalt saanud settida ja lõhna anda ning oli aeg üleliigse sodi eemaldamiseks, ehk teise nõusse ümbervillimiseks. See saigi tehtud, läbi eelnevalt läbikeedetud ja kuivatatud suka. Lõpuks jäi teise nõusse pisut alla 22 liitri õlut. Seega mõned proovipudelid, lisaks kahele kastile, ikka saan.

Paari päeva pärast siis villin pudelisse.

12.11 – Panin pudelisse

Paar päeva settimist teises nõus möödas ja oli aeg see õlleke pudelisse panna. Sain 40×0,5 liitrist pudelit + 9×0,33 liitrist proovipudelit. Nüüd siis nagu eelmise õllegagi, nädala pärast hakkan proovipudelitega katsetama ja max 2 nädala pärast läheb kogu laar külma. Ahjaa, mõõtsin enne villimist ka ja sain näiduks viimasel ajal tavapäraseks saanud 1.014, mis minu arvutuste kohaselt peaks kanguseks tegema ca 4,5%.

Ja veel. Mekkisin ka. Väga mõnusa maitsega oli. Tugevalt humalane ja täidlane. Küllaltki selge (ümbervillimisest on ikka kõvasti kasu). Aga eks ta meeldis mulle sedakorda ka pisut rohkem, sest teadsin, mida oodata. Ja seega on lootused kõrgel, et tuleb sama hea kraam, kui eelmine või isegi äkki parem!

23.11 – Läks külma

Kuna proovipudelite maitsmine oli andnud häid tulemusi, siis leidsin, et on paras aeg see laar külma panna. Väikese kiirustamise tingib ka saabuv sünnipäev ja seda head kraami tahaks kindlasti külalistele pakkuda.

Minu 28. õlu – Mangrove Jack’s Pils ja lisahumal

Viimati täiendatud: dets. 5, 2015 @ 11:20

Nagu viimaste õnnestunud lisahumalaga õllede tulemusena otsustasin, et proovin sellist kraami veel luua, saigi täna väljavalitud üks varasemalt hästi õnnestunud nö “põhi” ja lisada sellele täiendav humal. Põhja valikuks sai Mangrove Jack’s Pils ja lisahumalaks saksa aroomihumal H. Mandarina Bavaria 7,4%.

Selle õlle kohta ütlevad Pruulmeistrid nii:

Traditsiooniline Tšehhi pilsner, karge ja humalane. Suurepärane värskendaja!

ABV u. 4,7%
Kibedus: IBU 28-36
Kibedus hinnangud 3/5
Hind: 18 EUR
Värvus: kuldne

Minu varasemad sama õlle tegemised:

Humalagraanulid – H. Mandarina Bavaria 7,4% (100g)

Cascade’ist aretatud Saksa aroomihumal, millel on iseloomulik meeldivalt puuviljane, põhiliselt mandariini, kergelt magus aroom. Tunda on ka sidruni ja tsitruseliste ning ananassi noote. Sobib nii ale- kui lager-tüüpi õllede valmistamiseks ja kuivhumaldamiseks. Kasutatakse Ameerika-tüüpi IPA-des, black ale’ides, saison-ides.

Loodan, et sobib kenasti ka Tšehhi tüüpi pisnerile.

Hind: 4,80 EUR

Protsess

Pesin ja desinfitseerisin paar päeva varem nõud ja muud tarvikud.
Keetsin 1,5 liitrit vett ja valasin nõusse.
Lisasin õllekontsentraadi ja õllekomplekti parandaja.
Keetsin veel 1,5 liitrit vett ja valasin kontsentraadi ja parandaja pakenditesse ning segasin korralikult ja valasin samuti nõusse.
Segasin korralikult, kuni kõik oli segunenud.
Lisasin kraanist (valasin kõrgelt, et aereeruks paremini) külma vee kuni 22 liitri märgini.
Panin pooleks tunniks rõdule jahtuma.
Kui temperatuur oli ca 22 kraadi, tõin tuppa tagasi.
Eemaldasin üleliigse vahu.
Mõõtsin ära – tulemus 1,044.
Lisasin pärmi.
Segasin korralikult läbi.
Panin kaane peale.
Paigaldasin õhuluku.
panin ca 22 kraadisesse toanurka seisma.

Edasi:

Lasen käia 7 päeva (soovitud lõppnäit 1,008).
4.11 lisan humalagraanulid ja lasen veel 4 päeva seista.
8.11 villin läbi suka teise nõusse ümber.
10.11 villin pudelisse.
17.11 panen esimese proovipudeli külma ja sealt edasi veel paari päevase vahega üks pudel korraga.
24.11 viin ilmselt kogu laari külma.
8.12 on lõplikult valmis, kuigi tarbimine algab ilmselt varem.

31.10 – Vaikselt muliseb

Algus, nagu ikka viimasel ajal, oli ka selle õlle käärimisel väga äkiline, aga nüüd on suht vaikseks tõmmanud. Laseb päris pika vahega mullikesi. Aga rõhk tundub õhulukus kenasti sees olevat. Sõltumata sellest, lasen tal ilusti nädala tiksuda ja ei kiputa enne.

05.11 – Humal läks sisse

Kuidagi väga kiiresti jõudis kätte see kuupäev, mil H. Mandarina Bavaria humalagraanulid pidin lisama ja seepärast jäin päeva jagu hiljaks. Sellest pole midagi – tegin seda täna. Nüüd läheb edasi küll tegevus ühe päeva võrra nihkesse. Ehk siis ümbervillimine teise nõusse toimub ilmselt 9.11.

Mõõtsin ka ära ja näiduks sain 1.014. Ehk siis soovitud 1.008-st on veel palju puudu. Ei tea, kas ta enam tuure üles võtabki, et pisut veel käia. Aga loodan siiski parimat.

09.11 – Villisin puhtasse nõusse ümber

Täna sai humala lisamisest 4 päeva mööda ja villisin õllekese puhtasse nõusse ümber. Hästi tegin, sest sodi kiht nõu põhjas oli ligi 5 cm. Tegin seda taas läbi suka, mille olin paar päeva tagasi läbikeetnud ja pärast korralikult kuivatanud (nii peaks igasugu pisilased selles hävinenud olema).

Pärast villimist oli sukk sisuliselt ääreni humalasodi täis ja isegi kraani külge tehtud sõlm tahtis lahti anda. Aga selle tulemusena peaks nüüd pudelisse villimine oluliselt puhtam tulema. Õlut jäi küll teise nõusse järele ainult 21 liitrit (kaotasin ca 1 liitri). Aga selle saab õnneks sisuliselt põhjani ära villida. Lasen tal siiski 2 päeva settida ja siis panen pudelisse.

PS. Suka pesemise järel oli näppudel juures mõnus Carlsbergi lõhn. Loodan, et see humal tagabki äkki mingil määral Carlsbergi meenutava õlle.

11.11 – Villisin pudelisse

Paar päeva ümbervillimise järgset settimist möödas ja nüüd oli aeg õlu pudelisse panna. Sain 20×0,5 liitrist + 20×0,4 liitrist pudelit + 10-kond väiksemat nö proovipudelit. Muudatusena lisasin 0,4-liitristesse pudelitesse suhkrut pisut vähem. Varasemalt olen pannud 0,5-liitrise pudeli jaoks mõeldud kulbiga, aga kohati on need 0,4-sed välja valades liiga palju vahutanud. Ja seepärast panin nüüd neisse pudelitesse suhkrut pisut vähem, ca 0,5 ja 0,33 mõõdu vahele.

Nüüd hoian ilmselt suurema osa laarist 2 nädalat (kuni 25.11) toasoojas, aga proovipudelitega hakkan ilmselt juba nädala pärast katsetama (ehk siis 18.11 paiku). Ja kui hea tulemus saabub varem, siis viin osa laarist varem külma. Sünnipäev ju tulemas :)

Lõplik näit oli pisut kõrge – 1.014, mis teeb ilmselt kanguseks ca 4,5%. Maitse oli huvitav, tugevalt humalane, omapärane. On loota väga head õlut. Pöidlad pihku!

21.11 – Panin kogu laari külma

Kuigi algselt planeeritud kuupäevani oli veel paar paeva aega, olid proovipudelid andnud piisavalt häid tulemusi (vaht olemas, vurts sees jne) ja otsustasin kogu laari siiski külma panna. Sünnipäev tulemas ja nii jõuab äkki ka seda kraami pidulauale panna.

Minu 27. õlu – Coopers Australian Pale Ale

Viimati täiendatud: okt. 31, 2015 @ 20:51

IPA või APA tüüpi õlled pole seni minu lemmikute hulka kuulunud ja seepärast pole ma neid ka kodus tegemisse võtnud. Sedakorda otsustasin teha erandi ja ühe neist ära proovida. Vaituks osutus Coopers Australian Pale Ale. Coopersi toodetega olen seni rahule jäänud ja usun, et ka sellest tuleb hea kraam.

Pruulmeistrite poolne lühikirjeldus

Soovitame gurmaanidele. Sellel õllel on olemas kõik tõelise inglise ale-tüüpi õlle head omadused. Komplekt on mõeldud 23l õlle valmistamiseks.

Värvus (EBC ühikut) 90
Kibedus (EBU ühikut) 340

Hind: 16 EUR

Protsess:

Ka selle õlle tegemisel lähtusin puhtalt varasematest kogemustest ja ei vaadanud kordagi juhendit.

Keetsin 1,5 l vett ja valasin varasemalt desinfitseeritud nõusse.
Lisasin kontsentraadi ja maitseparandaja.
Keetsin veel 1,5 liitrit vett ja jaotasin selle kontsentraadi purgi ja maitseparandaja paki vahel, et neist kogu sisu lõplikult kätte saada.
Valasin mõlema pakendi lõpliku sisu nõusse.
Segasin korralikult.
Lisasin otse kraanist jaheda vee kuni 23 liitri märgini.
Panin rõdule jahtuma.
Kui temperatuur oli langenud ca 20 kraadini, tõin nõu tuppa tagasi.
Eemaldasin vahukulbiga üleliigse vahu.
Mõõtsin hüdromeetriga ära – tulemuseks 1.038.
Riputasin kaasasolnud kuivpärmi peale ja segasin pisut.
Panin kaane kinni ja paigaldasin õhuluku.
Panin pimedasse toanurka, ca 22 kraadi peale seisma.

Soovituslik temperatuur käimise ajal on 21-27 kraadi. Minul on selles toanurgas 22-23 kraadi, seega ilmselt sobiv. Käärimine peaks kestma 4-6 päeva (ilmselt siis ca 22.10 läheb villimiseks). Lõplikku soovitatavat näitu kusagilt väljalugeda ei õnnestunud. Muide Pruulmeistrite poes müüdavate Coopersi pakenditega ei ole kaasas inglisekeelset juhendit, on ainult poola keelne, millest pole võimalik midagi aru saada. Coopersi veebis olev juhend just ka ülemäära palju infot ei sisalda.

Pärast pudelisse panemist tuleb pudeleid nädala jagu toasoojas hoida ja seejärel külmas 2-4 nädalat. Seega esmane valmimise tähtaeg võiks olla ca 12.11.

18.10 – Müdiseb tublisti

Täna hommikul müdises, mis kole. Seega läks ta ilmselt kenasti käima.

20.10 – Vaikselt tiksub

Istusin täna õhtul 10-kond minutit nõu kõrval. On teine üsna vaikseks jäänud, aga õnneks siiski väike jõud temas veel on. Teeb ca 1 minuti järel 2-3 mulksu. Ka on õhulukus veel nö surve peal, sest veetase hoiab end U alumisse punkti. Loodan, et peab niivisi veel paar päeva vastu ja tiksub kenamaks.

22.10 – Villisin ühest nõust teise

Kuna homme hakkan seda kraami pudelisse panema (desinfitseerisin täna 46 traatkorgiga pudelit ära ja panin kuivama) ja üks nõu sattus tühi olema, siis villisin sellesse ümber, et vähendada pärmist ja muudest protsessidest tekkinud sodi. Nii saab homme julgemalt nõu sisuliselt tilgatumaks villida.

Mõõtsin näidu ka ära. See oli 1.012.

23.10 – Pudelis!

Villisin ära. Sain 44 x 0,5 liitrist pudelit + 2 x 0,33 liitrist proovipudelit. Nüüd siis vähemalt nädal hoian toasoojas ja siis vaatame edasi.

31.10 – Läks külma ja mekkisin ka

Eile, pärast esimese proovipudeli mekkimist, panin kogu laari külma. Täna, päev hiljem, avasin testimiseks juba ühe “päris” pudeli. Pean tunnistama, et tegu on väga huvitava õllega. Sellise maitsega kraami pole ma varem teinud ega joonud. Sihuke ALE laadne mekk on, aga pärast neelamist jääb suhu selgelt tuntav vanilje maitse, natuke ehk ka martsipani laadne. Väga huvitav igatahes.

Nüüd tuleb neid vähemalt 2 nädalat külmas hoida, ehk siis esimese õigesti laagerdunud pudeli saan avada 13. novebri paiku. Ilmselt on maitsed seks hetkeks veelgi paremini esile tulnud.

Video

Leidsin veebist ühe videoloo, kus sama marki õlut pruulitakse:

Minu 26. õlu – Finlandia Lager

Viimati täiendatud: okt. 27, 2015 @ 23:57

Kuna külmkapi tagavarad vähenevad ähvardavalt, pidin taas paar õlut käima panema. Üheks valituks olustus Finlandia tootesarjast Finlandia Lager. Sama sarja toode oli mul ka üks esimestest, kui pool aastat tagasi koduõlle tegemisega algust tegin, tookord oli selleks küll Finlandia Premium Lager.

Pruulmeistrid ütlevad selle õlle kohta nii

Finlandia brändi hea ja eripärane maitse tuleneb kõrgkvaliteedilistest odralinnastest. Lisaks on purkides ka humalat ja humalaõli, et teha veelgi täidlasema maitsega õlu.
Kaane all on ka pärm ja kõik vajalikud instruktsioonid kuidas õlut valmistada ning nutikad näpunäited kuidas koguste ja kangustega mängida.
Alla 20°C temperatuuri juures säilib õlu 18 kuud – ja kui on soovi (ja vastupidavust) õlut kauem säilitada, siis on soovitatav hoida teda alla 10°C.
Finlandia pakub õllesõpradele laia valikut ja ahvatlevat maitseelamust – ja seda kõike ilma kunstlike värvainete ja muude e-lisanditeta!
1kg suhkru lisamisel saate kas 18L 6,3%, või 23L 4,9% õlut.
Hind: 10 EUR

Mina lisasin vett kuni 21 liitri märgini, seega saan kanguseks ilmselt midagi nende kahe näidu vahepealset.

Protsess:

Sel korral lähtusin puhtalt varasematest kogemustest ja ei vaadanud kordagi juhendit.

Keetsin 1,5 l vett ja valasin varasemalt desinfitseeritud nõusse.
Lisasin kontsentraadi ja maitseparandaja.
Keetsin veel 1,5 liitrit vett ja jaotasin selle kontsentraadi purgi ja maitseparandaja paki vahel, et neist kogu sisu lõplikult kätte saada.
Valasin mõlema pakendi lõpliku sisu nõusse.
Segasin korralikult.
Lisasin otse kraanist jaheda vee kuni 21 liitri märgini.
Panin rõdule jahtuma.
Kui temperatuur oli langenud 20 kraadini, tõin nõu tuppa tagasi.
Eemaldasin vahukulbiga üleliigse vahu.
Mõõtsin hüdromeetriga ära – tulemuseks 1.038.
Riputasin kaasasolnud kuivpärmi peale ja segasin pisut.
Panin kaane kinni ja paigaldasin õhuluku.
Panin pimedasse toanurka, ca 22 kraadi peale seisma.

Nüüd heitsin pigu ka juhendisse. Selles oli vihje, et pärmi oleks võinud enne vees lahustada, aga selle tegemata jätmine olulist mõju ei avalda, kui et protsess käivitub lahustades kiiremini.

Soovituslik temperatuur käimise ajal on 20-25 kraadi. Minul on selles toanurgas 22-23 kraadi, seega sobiv. Käärimine peaks kestma 4-7 päeva. Õlu on villimiseks valmis, kui õhulikust väljub üks mull harvemini kui 3 minuti jooksul või kui näit on 1.006. Eks ma siis mõõdan näidu ära, kui mullitamine katkenud on. Arvatav villimise kuupäev võiks olla ca 23.-24.10.

Pärast pudelisse panemist tuleb pudeleid nädala jagu toasoojas hoida ja seejärel külmas (5-10 kraadi vahel) veel 1 nädal (ehk siis ca 7.11 paiku võiks ta joomiseks valmis olla). Ideaalse tulemuse saavutamiseks tuleks neid 1-2 kuud jahedas hoida. Kardan, et minul sellist kannatust ei ole.

18.10 – Õlu käib ilusti

Täna hommikul müdises, mil kole. Seega läks ilusti käima.

20.10 – Varavõitu küll, aga läks pudelisse

Hirmus müdin katkes ka selle õlle puhul pisut vara. Ei pidanud 4 päevagi vastu. Istusin täna õhtul nõu kõrval 10-kond minutit ja mitte üks mulks. Ka oli õhulukus veetase tagasi normi tõmmanud. Kõik see näitas, et see õlu on oma käimised ära käinud ja tahab pudelisse saada.

Mõõtsin ära. Näit just midagi eriti head ei luba – ainult 1.014, loodetud 1.006 asemel. Aga mis teha. Maitsel polnud viga, lõhn oli mõnus, kangust tundus olevat. Sain 40 pooleliitrist pudelit ja 6 x 0,33l proovipudelit. Nüüd siis hoian neid nädala toasoojas ja 27.10 viin külma.

27.10 – Panin rahuliku südamega külma

Olin juba paar päeva tagasi ühe proovipudeli külma pannud ja mekkinud – vurtsu ja vahtu oli selles veel vähe. Siis panin eile ühe veel ja täna seda mekkides oli kõik juba paigas – vurts oli sees, vaht korralik püsiv, maitse suurepärane, värv ilus, läbipaistev. Panin kogu partii külma. Juba panin tuleviku jaoks ka hea õlle sildi talle külge. See õlu on õnnestunud. Hakkan teda nüüd vaikselt mekutama ja nädala pärast on ta ilmselt täitesi joomisvalmis.

Viimasel ajal tehtud õlled – pildid ja kommentaarid

Enamik viimase pooleteise kuu jooksul tehtud õlledest on mul üsna hästi õnnestunud. Need õlled on olnud nii oma maitselt kui ka välimuselt üsna sarnased. Välja arvatud viimased 2 pilsnerit, mis on loomulikult erinevad ja väga omapärased.

Andsin viimaseid õllesid ka sõpradele mekkida ning palusin kommenteerida

Sõber Tiit märgib nii…

Muntons Premium Lager

Mõnusa mõrkja järelmaitsega. Pisut kuivatas isegi suud – seda pole varem täheldanud, et õlu võib niimoodi teha.
Jõin grill liha kõrvale ja sinna see sobis kuidagi eriti hästi. Niisama joomiseks ehk isegi ei kõlba – ehk oleks raiskamine.
Meeste õlu! Hinne 5

Coopers Lager

Hea, sarnane eelmisega, aga maitse on pisut magushapukam. Pisut nagu pärmi maitseline aga ei häirinud, ehk siis koduõllesema maitsega.
Meenutas kuidagi punast inglise õlut aga siinkohas võin kergesti eksida. Ei olnud nii karge ja terav, kui Muntons.
Niisama ei saaks juua – toidu kõrvale hea.

Mangrove Jack’s Golden Lager

See oli neist kolmest kõige parem. Parajalt mõru ja parajalt hapukas. See on niisama joomiseks hea ja kustutab janu.
Väga hea laager. Tee veel – hinne 5++.

Kokkuvõte:

Hästi välja tulnud partiid, maitsed sarnased.
Mõrusema maitseeelistajatele on sobilik esimene. See kes joob õlut januks sobib kolmas. Keskmine oli neist natuke kehvem.

Sõber Henz märgib nii…

Mangrove Jacks NZ hopped pilsner (22.09)

Värv: ilus tume merevaik, selge, sillerdav ja kena.
Vaht: neljandik mahust, keskmiselt tihe, pikalt püsiv, valgest paar tooni tumedam.
Aroom: Väga ilus: humal koos tsitrusega, karusmarjad-kiivid ja värske hein koos karamelliga.
Esimene maitse: keskmise kehaga, mõnus karge humal, aga mitte liialt tugev; hästi tasakaalus hapukama tsitruse ja karusmarjaga. Nagu törts Marlborough’ Sauvingnon Blanci oleks sisse sattunud.
Keskpaik: marjasem, tsitrus muutub mandariiniks ja värskeks mangoks, humala ülekaal nõrgeneb. Meeldivalt libisev, mitte liiga vedel olek.
Järelmaitse: pikk ja ühtlaselt tasanev. Humalat on pikalt tunda koos tsitruse hapukusega, mango magusus taandub, päris lõpus on keelel lisaks humalale veel kerge sigar ja väärikas nahk.
Üldmulje: Väga meeldiv pilsner. Meie kandi inimestele pilsneri kohta üllatavalt tugeva ja rikkaliku maitsega. Eeldab maha istumist ja nautimist, katuseparandamise või kartulivõtu kõrvale liiga hea kraam.

Muntons Lager (16.09)

Värv: Karamellikarva, pisut hägune
Vaht: nõrk, hajub kiirelt, kergelt beezikas
Aroom: küllaltki nõrk, pärmine, magusate puuviljade nootidega.
Esimene maitse: kerge kehaga, mahe, isegi vesine. Väike magusus käib kaasas. Humal selgemalt tunda, kui lõhnas, aga siiski nõrk.
Keskpaik: pärm, õrnalt aimatavad magusad õunad, aga nõrgalt, tahaks rohkem. Aimata on hea Rieslingi kerget õlisust.
Järelmaitse: Humal ja vesi. Maitse kaob küllaltki kiirelt, keelele jääb kerge humala mõrkjus.
Üldmulje: Minu maitse jaoks liiga vesine. Hea sauna- või talgutöö õlu, kui tšehhi tüüpi lihtsad, aga mõrkjad laagrid meeldivad. Pole liiga kuiv. Pole kange.

Muntons Gold Pilsner (21.09)

Värv: kuldpruun, mitte kõige selgem.
Vaht: ilus, keskmise tihedusega, küllaltki püsiv.
Aroom: vähearomaatne, kerge pilsnerilik nõrk humal, õrna hapuka noodiga, aga kuna lõhn on nii õrn, siis nime täpselt ei oska hapukusele anda.
Esimene maitse: väga kerge kehaga rüübe. Nõrk humal ja röstsai.
Keskpaik: ei arene eriti võrreldes esmamaitsega, sisse tuleb väike hapukus, koos humala mõrudusega.
Järelmaitse: humal jääb keelepärale õrnalt pakitsema koos kerge magususega. Humalamaitse kestab üsna pikalt.
Üldmulje: lihtne, kergelt vesine, tšehhilik pilsnerist janukustutaja. Natuke liiga lihtsakoelise, ilma nüanssideta ja arenguteta maitsega. Hea kerge saunaõlu, milleks seda sai ka eesmärgipäraselt kasutatud.

Mangrove Jack’s Lager (14.09)

Värv: tume merevaik või viimase piiri peal karamell.
Vaht: ilus, keskmise tihedusega, küllaltki kõrge, helebeež.
Aroom: humal väga nõrk, mõnus hapukas toon. Teisel nuuskimisel tuleb esile kerge virsikunoot – meeldiv magusus nagu virsikujogurtil, lisaks linnased.
Esimene maitse: keskmise kehaga, õrn, kerge Shiraz’ mekk. Humalat vähe. Aroomis olev virsik kenasti olemas.
Keskpaik: humal hakkab sisse lööma, hapukus hakkab teravamaks minema, aga magusust on endiselt tunda.
Järelmaitse: siin lööb humal lõpuks korralikumalt välja, hapukus muutub virsikust pigem sidruniks ja tuleb ka kerge soolasus.
Üldmulje: väga meeldiv, küllaltki mitmetahulise maitsega. Väga hea tasakaal magususe ja hapukuse vahel, mida täiendab kerge humal. Kõik maitsed ilusasti balansis, kord lööb välja üks, kord teine, nagu kuulaks head keelpillitriot. Pole intensiivne gurmeeelamus, aga pole ka tavaline igav laager. Proovisin ilma toiduta, aga kahtlemata on see õlu, mida õnnestub hästi toitudega sobitada. Ma prooviks seda pehmete valgete juustudega, õrna lihaga, näiteks kanaga, kus kastmeks midagi kergelt hapukat kõrval. Tasub kindlasti ligi võtta rohkem kui 1 pudel.
Kui teise klaasi palju külmemana võtsin, asendus magusus ja Shiraz’ mõnusa kombinatsiooniga värkest allikaveest, lihtsast kargest humalast ja linnumarjast ehk lillakast (Rubus Saxatilis). Iseloom hoopis teine, aga maise jätkuvalt ilus.

Coopers Lager (07.09)

Värv: tume karamell.
Vaht: keskmise tihedusega, mitte väga püsiv
Aroom: soolakas, humalane, kerge pärm. nõrgavõitu
Esimene maitse: kerge kehaga, hapukas, kerge õunalik noot.
Keskpaik: roheline õun tuleb rohkem esile koos humala ja tubakaga. Mitte väga tugev, pigem lihtne, aga selge ja karge.
Järelmaitse: vähepüsiv, hapukus koos humalaga.
Üldmulje: üsna tavaline laager, aga meeldiva hapuka õunanoodiga. Õlu, mida saab juua õige mitu pudelit.