Minu üheksas ja kümnes õlu: Brewmaker- ja John Bull Lager

Viimati täiendatud: sept. 13, 2015 @ 19:07

Otsustasin täna, augusti alguses toimuvateks, firma suvepäevadeks kaks uut märjukest tiksuma panna. Aega on just täpselt parasjagu, et jõuaks kenasti käia ja hästi laagerduda.

Välja sai valitud kaks lager tüüpi õlut – Brewmaker Original Lager ja John Bull Lager, mida ma seni proovinud ei olnud, aga laagerid on mul enne ikka hästi välja kukkunud ja ka teistele maisnud, seega sai otsus just selle tüübi kasuks langetatud. Porter oleks tavatarbija jaoks liiga maitsekas tulnud ja pilsnerid on mul samuti liiga humalased olnud, mis küll mulle meeldib, aga teistele väga mokka mööda pole olnud.

Brewmakeri toodangust olen ma enne teinud pilsner lagerit, mis kukkus hästi välja, aga John Bulli toodangut ma varem proovinud ei ole.

Täna saigi ära keedetud ca 36 liitrit vett ja see jahtuma pandud, et homme õhtul saaks juba õlleteoga alustada.

Brewmaker Original Lager

Brewmaker Original LagerKlassikaline pubilaadne Lager, heleda kuldse värvusega, pehme ja värskendava maitsega ning humalase järelmaitsega.

Komplektist saab 23 liitrit. Mina teen ilmselt 20-21, et kangus kaduma ei läheks.

Alkoholi sisaldus: 4.8%
EBU: 25-35
EBC: 8-12
Erikaal: 1008

Selle õlle panen käima maitseparandajaga, mitte lihtsalt suhkruga.

John Bull Lager

John Bull LagerSelle õlle kohta ütleb tootja ise nii:

“John Bull Lager is a fantastic, easy to make brew that tastes great. With the highest quality malts in the can of malt extract you can be sure you’re going to get some great tasting homebrew lager that will have strength of around 4.5% abv. A fun, cheap way of drinking at home!”

Eks siis ole näha ja tunda. Homme hakkan tegema ja 5-6 nädalaga peaksin mäel olema.

 

26.06 – õlled said käima pandud

Eile läbi keedetud vesi oli tänaseks kenasti jahtunud (pole ka ime, kui väljas on 12 kraadi “sooja”) ja sain alustada õllede käimapanemist.

Mõlema kontsentraadi retsept oli suhteliselt sarnane, seega sain 2 korda läbi teha suht samad tegevused:

  • Nõud ja tööriistad desinfitseerida;
  • 3,5 liitrit vett keema;
  • Purgid kuuma vette vedelduma;
  • Osa kuuma vett nõusse;
  • Kontsentraat peale;
  • Kõvasti segada;
  • Ülejäänud kuum vesi peale;
  • Suhkur (maitseparandaja) peale;
  • Kõvasti segada;
  • Jahe vesi peale (sedakorda siis mõlemale niipalju, et 21 l märk vastu tuli – mitte 23 l, nagu tavaliselt – tuleb äkki pisut kangem!);
  • Veel segada;
  • Siis mõõtmine – mõlemal näidud suht samad: 1.043/110/5.5;
  • Kui temperatuur oli 21-22 kraadi ringi, siis pärm peale;
  • Kaas kinni;
  • Õhulukk peale;
  • 18-22 kraadi peale tiksuma.

Homme hommikul peaksid juba kenasti mulksuma. Ja seda siis 4-8 päeva. Käimise lõpuks peaks erikaal olema Brewmakeri puhul 1.008 ja John Bulli puhul 1.006. Ma pole küll varem kunagi õiget lõplikku erikaalu saavutanud – äkki läheb seekord õnneks. Oletatavad kangused neist erikaaludest lähtuvalt 4,7-4,9%.

Seega järgmised protseduurid umbes 1.-3. juuli paiku. Pöidlad pihku!

Mõned pildid ka tänasest tegevusest:

27.06 – Õlled on ilusti käima läinud. Mulksuvad kenasti!

29.06 – Kummalisel kombel oli täna õhtuks mulksumine lõppenud. Ja seda mõlemal vaadil. Temperatuurinäidud mõlemal samal ajal normis – 22 kraadi ringis. Seega see ei saa probleemiks olla. Loksutasin vaate korralikult ja selle peale mulisesid mis kole. Üks läks lausa nii vihaseks, et õhulukk tuli korraks eemaldada. Eks see 3. päeval mulksumise lõppemine teatav ohumärk ole. Aga sedakorda ma nii kannatamatu ei ole ja lasen neil paar päeva veel omaette olla, enne kui kangust mõõtma hakkan, äkki käivad vaikselt ikka edasi.

30.06 – Pesin ja desinfitseerisin ära ning panin täna kuivama 80 tühja pudelit. Homme läheb ilmselt esimese vaadi villimiseks.

01.07 – Brewmaker Lager sai villitud

Kuna Brewmaker lõpetas mulksumise juba 2 päeva tagasi, siis otsustasin täna selle õlle ära villida. Näidud, nagu karta oli, kõige paremad ei olnud – 1014/35/2. Mis tähendab, et õlle kanguseks tuleb vast 4% ringis. Ahh, tulebki üks mõnus laagri januõlu.

Brewmaker Original Lager villitud
Brewmaker Original Lager sai 01.07 villitud. Kokku 2 kasti ehk 40 pudelit.

02.07 – Villisin ka John Bull Lageri ära

Kuna ka John Bull Lager oli paar päeva tagasi mulksumise lõpetanud, siis võtsin ka selle nõu täna lahti, mõõtsin ära ja villisin pudelisse. Mõõtmise tulemused olid täpselt samad, mis eilsel Brewmaker Lageril – 1014/35/2, seega kangus tuleb ilmselt suht sama – ilmselt ca 4% kanti.

Maitsesin nii eilset kui ka tänast õllehakatist ja pean tunnistama, et maitse oli hea, paljutõotav. Mul on viimastel aegadel olnud mitmeid õllesid, mis villimise eelsel maitsmisel pole üldse head olnud, aga nende õllede kohta seda küll öelda ei saa. Seega olen maitse osas lootusrikas, et tulevad hea mekigaa märjukesed. Värv mõlemal ilus kuldkollane.

Miks käimine siiski loodetust varem katkes ja miks lõppnäidud kehvad olid? Ma siiski kardan, et toas on liiga soe. 24-25 kraadi ei ole hea käimise temperatuur. Pigem ikka 20-21 on sobiv. Seega mõtlen sügavalt mingi väikse lokaalse konditsioneeri hankimisele, et see õlle käimise ajal, nõude läheduses temperatuuri madalamana hoiaks. Vastasel juhul ma enne septembri lõppu enam õlut teha ei saagi.

Värvinäidised ka kaasa:

Lagerite värvinäidised

80 pudelit laagriõlut tiksub omale trukki sisse ja ootab ca nädala pärast külma viimist:

Lagerid tiksuvad trukki sisse

Sildid peal:

Suvepäevade õlledel sildid peal

07.07 – Hommik ja Õhtu läksid külma:

Hommik ja Õhtu külmas

08.07 – Mekkisin õlled ära

Tegin täna mõlemast õllest ühe pisikese proovipudeli lahti ja mekkisin ära. Värv mõlemal ilus kuldkollane. Läbipaistvaks pole veel läinud, aga selleks on ka üle 4 nädala aega veel ja kindlasti lähevad nad täiesti läbipaistvaks. Lõhn on hea, Hommik (Brewmaker Lager) natuke hapuka lõhnaga. Hommik on ka oluliselt tugevama maitsega, pisut viha, nö “koduõllesem”. Õhtu (John Bull Lager) tundub kangem, nohh nii 0,5% jagu. Õhtu maitse mahedam. Ehk siis Õhtu oleks ilmselt harva õlut mekkivale inimesele suupärasem. Mõlemad õlled on kindlasti alla oma planeeritud kanguse. Pakuks ca 3,5-4% vahel võiks nende kangus olla. Aga mõnus järelmaitse jääb mõlemast suhu.

18.07 – Avasin veel 2 proovipudelit

Esiteks, mõlemad õlled on värvilt veel ilusamaks kuldseks muutunud ja ka täiesti selgeks/läbipaistvaks läinud. Maitse pole paha, aga see “miski” on nagu puudu – igavad on.

23.07 – Viisin pool laari teise külmkappi

Kuna mul on lähinädalal külmikusse vaba pinda vaja, siis viisin pool (40 pudelit) suvepäevade laarist (Hommiku nimelise) Anti juurde külma. Pidin tõdema, et sildid on külmas siiski osaliselt kortsu tõmmanud. Seega kahte head asja ilmselt ei saa – silte pärast tarvitamist lihtsasti eemaldada ja samas ka piisavalt tugevat liimi neil omada.

01.08 – Mekkisin “Õhtu”-t

See õlu on nüüd üle 4 nädala juba külmas laagerdunud ja kuna ca nädal on suvepäevadeni, siis kindluse mõttes avasin ühe pudeli, et olla kindel, kas seda kolleegidele ikka pakkuda sobib.

Maitse on suurepärane. Tugev. Omapärane. Natuke hapukas. Järelmaitse natuke viha, aga meeldivalt viha. Keha tundub kenasti olevat. Värv ilus tumedam kuldne. Vaht püsiv. Läbipaistvus ca 95%. Viimane paremaks ilmselt enam ei lähe. Tunde järgi võiks kangust küll 4,5% jagu olla. Ehk siis seda pole küll häbi töökaaslastele välja valada.

John Bull Lage ehk "Õhtu"