Kontsentraadid Archives - Page 6 of 11

Minu 29. õlu – Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner (2. katse)

Viimati täiendatud: dets. 5, 2015 @ 11:18

Kui miski tuleb hästi välja ja maitseb veel paremini, siis tuleb seda uuesti teha. Just selline õlu on Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner, mis mul ca kuu aega tagasi hästi välja kukkus ja külmkapist meeletu kiirusega haihtus. Nüüd siis panin tema järglase käima. Ainsaks erinevuseks tookordse laariga on see, et kasutasin ainult kraani vett ja nüüd on mul ka olemas nipid, kuidas üleliigsest humalasodist vabaneda. Ehk siis sedakorda võiks ta isegi paremini õnnestuda.

Viide: eelmine NZ Hopped Pilsneri tegemise lugu siin.

Tuletan meelde selle NZ Hopped Pilsneri kirjelduse ja andmed:

Olemuselt krõbe ja kuiv, parajalt humalane, mis tagab värskendava maitse. Dry hop Riwaka humalatega annab talle tema klassikalise greibi ja tsitruse lõhna.

ABV Umbes: 4.7%
Kibedus: 3/5
IBU: 28-36
Värv: Kuldne

Hind: 20,50 EUR

Protsess

Pesin ja desinfitseerisin mõni päev varem nõud ja muud tarvikud.
Keetsin 1,5 liitrit vett ja valasin nõusse.
Lisasin NZ Hopped Pilsneri õllekontsentraadi ja Mangrove Jack’s õllekomplekti parandaja.
Keetsin veel 1,5 liitrit vett ning valasin kontsentraadi ja parandaja pakenditesse ning segasin korralikult ja valasin samuti nõusse, et kogu kraam korralikult kätte saada.
Segasin tugevalt, kuni kõik oli segunenud.
Lisasin kraanist (valasin kõrgelt, et aereeruks paremini) külma vee kuni 23 liitri märgini.
Panin pooleks tunniks rõdule jahtuma.
Kui temperatuur oli ca 22 kraadi, tõin tuppa tagasi.
Eemaldasin üleliigse vahu.
Mõõtsin ära – tulemus 1,044.
Riputasin pärmi peale.
Segasin korralikult läbi.
Panin kaane peale.
Paigaldasin õhuluku.
Panin ca 22 kraadisesse toanurka seisma.

Edasi:

Lasen käia 7 päeva (soovitud lõppnäit 1,008).
6.11 lisan humalagraanulid ja lasen veel 4 päeva seista.
10.11 villin läbi suka teise nõusse ümber.
12.11 villin pudelisse.
19.11 panen esimese proovipudeli külma ja sealt edasi veel paari päevase vahega üks pudel korraga.
26.11 viin ilmselt kogu laari külma.
10.12 on lõplikult valmis, kuigi tarbimine algab ilmselt varem.

06.10 – Humal läks sisse

Täna oli käes siis see pärv, kui Dry hop Riwaka humalagraanulid sellele õllele sisse manustada. Enne seda mõõtsin ka ära ja tulemus just ülemäära rõõmustav ei olnud – 1.016 (loodetud tulemus oleks olnud 1.008). Aga ehk võtab veel väikese käimise üles ja tiksub pisut kangemaks.

10.11 – Villisin teise nõusse

Tänaseks oli siis humal piisavalt saanud settida ja lõhna anda ning oli aeg üleliigse sodi eemaldamiseks, ehk teise nõusse ümbervillimiseks. See saigi tehtud, läbi eelnevalt läbikeedetud ja kuivatatud suka. Lõpuks jäi teise nõusse pisut alla 22 liitri õlut. Seega mõned proovipudelid, lisaks kahele kastile, ikka saan.

Paari päeva pärast siis villin pudelisse.

12.11 – Panin pudelisse

Paar päeva settimist teises nõus möödas ja oli aeg see õlleke pudelisse panna. Sain 40×0,5 liitrist pudelit + 9×0,33 liitrist proovipudelit. Nüüd siis nagu eelmise õllegagi, nädala pärast hakkan proovipudelitega katsetama ja max 2 nädala pärast läheb kogu laar külma. Ahjaa, mõõtsin enne villimist ka ja sain näiduks viimasel ajal tavapäraseks saanud 1.014, mis minu arvutuste kohaselt peaks kanguseks tegema ca 4,5%.

Ja veel. Mekkisin ka. Väga mõnusa maitsega oli. Tugevalt humalane ja täidlane. Küllaltki selge (ümbervillimisest on ikka kõvasti kasu). Aga eks ta meeldis mulle sedakorda ka pisut rohkem, sest teadsin, mida oodata. Ja seega on lootused kõrgel, et tuleb sama hea kraam, kui eelmine või isegi äkki parem!

23.11 – Läks külma

Kuna proovipudelite maitsmine oli andnud häid tulemusi, siis leidsin, et on paras aeg see laar külma panna. Väikese kiirustamise tingib ka saabuv sünnipäev ja seda head kraami tahaks kindlasti külalistele pakkuda.

Minu 28. õlu – Mangrove Jack’s Pils ja lisahumal

Viimati täiendatud: dets. 5, 2015 @ 11:20

Nagu viimaste õnnestunud lisahumalaga õllede tulemusena otsustasin, et proovin sellist kraami veel luua, saigi täna väljavalitud üks varasemalt hästi õnnestunud nö “põhi” ja lisada sellele täiendav humal. Põhja valikuks sai Mangrove Jack’s Pils ja lisahumalaks saksa aroomihumal H. Mandarina Bavaria 7,4%.

Selle õlle kohta ütlevad Pruulmeistrid nii:

Traditsiooniline Tšehhi pilsner, karge ja humalane. Suurepärane värskendaja!

ABV u. 4,7%
Kibedus: IBU 28-36
Kibedus hinnangud 3/5
Hind: 18 EUR
Värvus: kuldne

Minu varasemad sama õlle tegemised:

Humalagraanulid – H. Mandarina Bavaria 7,4% (100g)

Cascade’ist aretatud Saksa aroomihumal, millel on iseloomulik meeldivalt puuviljane, põhiliselt mandariini, kergelt magus aroom. Tunda on ka sidruni ja tsitruseliste ning ananassi noote. Sobib nii ale- kui lager-tüüpi õllede valmistamiseks ja kuivhumaldamiseks. Kasutatakse Ameerika-tüüpi IPA-des, black ale’ides, saison-ides.

Loodan, et sobib kenasti ka Tšehhi tüüpi pisnerile.

Hind: 4,80 EUR

Protsess

Pesin ja desinfitseerisin paar päeva varem nõud ja muud tarvikud.
Keetsin 1,5 liitrit vett ja valasin nõusse.
Lisasin õllekontsentraadi ja õllekomplekti parandaja.
Keetsin veel 1,5 liitrit vett ja valasin kontsentraadi ja parandaja pakenditesse ning segasin korralikult ja valasin samuti nõusse.
Segasin korralikult, kuni kõik oli segunenud.
Lisasin kraanist (valasin kõrgelt, et aereeruks paremini) külma vee kuni 22 liitri märgini.
Panin pooleks tunniks rõdule jahtuma.
Kui temperatuur oli ca 22 kraadi, tõin tuppa tagasi.
Eemaldasin üleliigse vahu.
Mõõtsin ära – tulemus 1,044.
Lisasin pärmi.
Segasin korralikult läbi.
Panin kaane peale.
Paigaldasin õhuluku.
panin ca 22 kraadisesse toanurka seisma.

Edasi:

Lasen käia 7 päeva (soovitud lõppnäit 1,008).
4.11 lisan humalagraanulid ja lasen veel 4 päeva seista.
8.11 villin läbi suka teise nõusse ümber.
10.11 villin pudelisse.
17.11 panen esimese proovipudeli külma ja sealt edasi veel paari päevase vahega üks pudel korraga.
24.11 viin ilmselt kogu laari külma.
8.12 on lõplikult valmis, kuigi tarbimine algab ilmselt varem.

31.10 – Vaikselt muliseb

Algus, nagu ikka viimasel ajal, oli ka selle õlle käärimisel väga äkiline, aga nüüd on suht vaikseks tõmmanud. Laseb päris pika vahega mullikesi. Aga rõhk tundub õhulukus kenasti sees olevat. Sõltumata sellest, lasen tal ilusti nädala tiksuda ja ei kiputa enne.

05.11 – Humal läks sisse

Kuidagi väga kiiresti jõudis kätte see kuupäev, mil H. Mandarina Bavaria humalagraanulid pidin lisama ja seepärast jäin päeva jagu hiljaks. Sellest pole midagi – tegin seda täna. Nüüd läheb edasi küll tegevus ühe päeva võrra nihkesse. Ehk siis ümbervillimine teise nõusse toimub ilmselt 9.11.

Mõõtsin ka ära ja näiduks sain 1.014. Ehk siis soovitud 1.008-st on veel palju puudu. Ei tea, kas ta enam tuure üles võtabki, et pisut veel käia. Aga loodan siiski parimat.

09.11 – Villisin puhtasse nõusse ümber

Täna sai humala lisamisest 4 päeva mööda ja villisin õllekese puhtasse nõusse ümber. Hästi tegin, sest sodi kiht nõu põhjas oli ligi 5 cm. Tegin seda taas läbi suka, mille olin paar päeva tagasi läbikeetnud ja pärast korralikult kuivatanud (nii peaks igasugu pisilased selles hävinenud olema).

Pärast villimist oli sukk sisuliselt ääreni humalasodi täis ja isegi kraani külge tehtud sõlm tahtis lahti anda. Aga selle tulemusena peaks nüüd pudelisse villimine oluliselt puhtam tulema. Õlut jäi küll teise nõusse järele ainult 21 liitrit (kaotasin ca 1 liitri). Aga selle saab õnneks sisuliselt põhjani ära villida. Lasen tal siiski 2 päeva settida ja siis panen pudelisse.

PS. Suka pesemise järel oli näppudel juures mõnus Carlsbergi lõhn. Loodan, et see humal tagabki äkki mingil määral Carlsbergi meenutava õlle.

11.11 – Villisin pudelisse

Paar päeva ümbervillimise järgset settimist möödas ja nüüd oli aeg õlu pudelisse panna. Sain 20×0,5 liitrist + 20×0,4 liitrist pudelit + 10-kond väiksemat nö proovipudelit. Muudatusena lisasin 0,4-liitristesse pudelitesse suhkrut pisut vähem. Varasemalt olen pannud 0,5-liitrise pudeli jaoks mõeldud kulbiga, aga kohati on need 0,4-sed välja valades liiga palju vahutanud. Ja seepärast panin nüüd neisse pudelitesse suhkrut pisut vähem, ca 0,5 ja 0,33 mõõdu vahele.

Nüüd hoian ilmselt suurema osa laarist 2 nädalat (kuni 25.11) toasoojas, aga proovipudelitega hakkan ilmselt juba nädala pärast katsetama (ehk siis 18.11 paiku). Ja kui hea tulemus saabub varem, siis viin osa laarist varem külma. Sünnipäev ju tulemas :)

Lõplik näit oli pisut kõrge – 1.014, mis teeb ilmselt kanguseks ca 4,5%. Maitse oli huvitav, tugevalt humalane, omapärane. On loota väga head õlut. Pöidlad pihku!

21.11 – Panin kogu laari külma

Kuigi algselt planeeritud kuupäevani oli veel paar paeva aega, olid proovipudelid andnud piisavalt häid tulemusi (vaht olemas, vurts sees jne) ja otsustasin kogu laari siiski külma panna. Sünnipäev tulemas ja nii jõuab äkki ka seda kraami pidulauale panna.

Minu 27. õlu – Coopers Australian Pale Ale

Viimati täiendatud: okt. 31, 2015 @ 20:51

IPA või APA tüüpi õlled pole seni minu lemmikute hulka kuulunud ja seepärast pole ma neid ka kodus tegemisse võtnud. Sedakorda otsustasin teha erandi ja ühe neist ära proovida. Vaituks osutus Coopers Australian Pale Ale. Coopersi toodetega olen seni rahule jäänud ja usun, et ka sellest tuleb hea kraam.

Pruulmeistrite poolne lühikirjeldus

Soovitame gurmaanidele. Sellel õllel on olemas kõik tõelise inglise ale-tüüpi õlle head omadused. Komplekt on mõeldud 23l õlle valmistamiseks.

Värvus (EBC ühikut) 90
Kibedus (EBU ühikut) 340

Hind: 16 EUR

Protsess:

Ka selle õlle tegemisel lähtusin puhtalt varasematest kogemustest ja ei vaadanud kordagi juhendit.

Keetsin 1,5 l vett ja valasin varasemalt desinfitseeritud nõusse.
Lisasin kontsentraadi ja maitseparandaja.
Keetsin veel 1,5 liitrit vett ja jaotasin selle kontsentraadi purgi ja maitseparandaja paki vahel, et neist kogu sisu lõplikult kätte saada.
Valasin mõlema pakendi lõpliku sisu nõusse.
Segasin korralikult.
Lisasin otse kraanist jaheda vee kuni 23 liitri märgini.
Panin rõdule jahtuma.
Kui temperatuur oli langenud ca 20 kraadini, tõin nõu tuppa tagasi.
Eemaldasin vahukulbiga üleliigse vahu.
Mõõtsin hüdromeetriga ära – tulemuseks 1.038.
Riputasin kaasasolnud kuivpärmi peale ja segasin pisut.
Panin kaane kinni ja paigaldasin õhuluku.
Panin pimedasse toanurka, ca 22 kraadi peale seisma.

Soovituslik temperatuur käimise ajal on 21-27 kraadi. Minul on selles toanurgas 22-23 kraadi, seega ilmselt sobiv. Käärimine peaks kestma 4-6 päeva (ilmselt siis ca 22.10 läheb villimiseks). Lõplikku soovitatavat näitu kusagilt väljalugeda ei õnnestunud. Muide Pruulmeistrite poes müüdavate Coopersi pakenditega ei ole kaasas inglisekeelset juhendit, on ainult poola keelne, millest pole võimalik midagi aru saada. Coopersi veebis olev juhend just ka ülemäära palju infot ei sisalda.

Pärast pudelisse panemist tuleb pudeleid nädala jagu toasoojas hoida ja seejärel külmas 2-4 nädalat. Seega esmane valmimise tähtaeg võiks olla ca 12.11.

18.10 – Müdiseb tublisti

Täna hommikul müdises, mis kole. Seega läks ta ilmselt kenasti käima.

20.10 – Vaikselt tiksub

Istusin täna õhtul 10-kond minutit nõu kõrval. On teine üsna vaikseks jäänud, aga õnneks siiski väike jõud temas veel on. Teeb ca 1 minuti järel 2-3 mulksu. Ka on õhulukus veel nö surve peal, sest veetase hoiab end U alumisse punkti. Loodan, et peab niivisi veel paar päeva vastu ja tiksub kenamaks.

22.10 – Villisin ühest nõust teise

Kuna homme hakkan seda kraami pudelisse panema (desinfitseerisin täna 46 traatkorgiga pudelit ära ja panin kuivama) ja üks nõu sattus tühi olema, siis villisin sellesse ümber, et vähendada pärmist ja muudest protsessidest tekkinud sodi. Nii saab homme julgemalt nõu sisuliselt tilgatumaks villida.

Mõõtsin näidu ka ära. See oli 1.012.

23.10 – Pudelis!

Villisin ära. Sain 44 x 0,5 liitrist pudelit + 2 x 0,33 liitrist proovipudelit. Nüüd siis vähemalt nädal hoian toasoojas ja siis vaatame edasi.

31.10 – Läks külma ja mekkisin ka

Eile, pärast esimese proovipudeli mekkimist, panin kogu laari külma. Täna, päev hiljem, avasin testimiseks juba ühe “päris” pudeli. Pean tunnistama, et tegu on väga huvitava õllega. Sellise maitsega kraami pole ma varem teinud ega joonud. Sihuke ALE laadne mekk on, aga pärast neelamist jääb suhu selgelt tuntav vanilje maitse, natuke ehk ka martsipani laadne. Väga huvitav igatahes.

Nüüd tuleb neid vähemalt 2 nädalat külmas hoida, ehk siis esimese õigesti laagerdunud pudeli saan avada 13. novebri paiku. Ilmselt on maitsed seks hetkeks veelgi paremini esile tulnud.

Video

Leidsin veebist ühe videoloo, kus sama marki õlut pruulitakse:

Minu 26. õlu – Finlandia Lager

Viimati täiendatud: okt. 27, 2015 @ 23:57

Kuna külmkapi tagavarad vähenevad ähvardavalt, pidin taas paar õlut käima panema. Üheks valituks olustus Finlandia tootesarjast Finlandia Lager. Sama sarja toode oli mul ka üks esimestest, kui pool aastat tagasi koduõlle tegemisega algust tegin, tookord oli selleks küll Finlandia Premium Lager.

Pruulmeistrid ütlevad selle õlle kohta nii

Finlandia brändi hea ja eripärane maitse tuleneb kõrgkvaliteedilistest odralinnastest. Lisaks on purkides ka humalat ja humalaõli, et teha veelgi täidlasema maitsega õlu.
Kaane all on ka pärm ja kõik vajalikud instruktsioonid kuidas õlut valmistada ning nutikad näpunäited kuidas koguste ja kangustega mängida.
Alla 20°C temperatuuri juures säilib õlu 18 kuud – ja kui on soovi (ja vastupidavust) õlut kauem säilitada, siis on soovitatav hoida teda alla 10°C.
Finlandia pakub õllesõpradele laia valikut ja ahvatlevat maitseelamust – ja seda kõike ilma kunstlike värvainete ja muude e-lisanditeta!
1kg suhkru lisamisel saate kas 18L 6,3%, või 23L 4,9% õlut.
Hind: 10 EUR

Mina lisasin vett kuni 21 liitri märgini, seega saan kanguseks ilmselt midagi nende kahe näidu vahepealset.

Protsess:

Sel korral lähtusin puhtalt varasematest kogemustest ja ei vaadanud kordagi juhendit.

Keetsin 1,5 l vett ja valasin varasemalt desinfitseeritud nõusse.
Lisasin kontsentraadi ja maitseparandaja.
Keetsin veel 1,5 liitrit vett ja jaotasin selle kontsentraadi purgi ja maitseparandaja paki vahel, et neist kogu sisu lõplikult kätte saada.
Valasin mõlema pakendi lõpliku sisu nõusse.
Segasin korralikult.
Lisasin otse kraanist jaheda vee kuni 21 liitri märgini.
Panin rõdule jahtuma.
Kui temperatuur oli langenud 20 kraadini, tõin nõu tuppa tagasi.
Eemaldasin vahukulbiga üleliigse vahu.
Mõõtsin hüdromeetriga ära – tulemuseks 1.038.
Riputasin kaasasolnud kuivpärmi peale ja segasin pisut.
Panin kaane kinni ja paigaldasin õhuluku.
Panin pimedasse toanurka, ca 22 kraadi peale seisma.

Nüüd heitsin pigu ka juhendisse. Selles oli vihje, et pärmi oleks võinud enne vees lahustada, aga selle tegemata jätmine olulist mõju ei avalda, kui et protsess käivitub lahustades kiiremini.

Soovituslik temperatuur käimise ajal on 20-25 kraadi. Minul on selles toanurgas 22-23 kraadi, seega sobiv. Käärimine peaks kestma 4-7 päeva. Õlu on villimiseks valmis, kui õhulikust väljub üks mull harvemini kui 3 minuti jooksul või kui näit on 1.006. Eks ma siis mõõdan näidu ära, kui mullitamine katkenud on. Arvatav villimise kuupäev võiks olla ca 23.-24.10.

Pärast pudelisse panemist tuleb pudeleid nädala jagu toasoojas hoida ja seejärel külmas (5-10 kraadi vahel) veel 1 nädal (ehk siis ca 7.11 paiku võiks ta joomiseks valmis olla). Ideaalse tulemuse saavutamiseks tuleks neid 1-2 kuud jahedas hoida. Kardan, et minul sellist kannatust ei ole.

18.10 – Õlu käib ilusti

Täna hommikul müdises, mil kole. Seega läks ilusti käima.

20.10 – Varavõitu küll, aga läks pudelisse

Hirmus müdin katkes ka selle õlle puhul pisut vara. Ei pidanud 4 päevagi vastu. Istusin täna õhtul nõu kõrval 10-kond minutit ja mitte üks mulks. Ka oli õhulukus veetase tagasi normi tõmmanud. Kõik see näitas, et see õlu on oma käimised ära käinud ja tahab pudelisse saada.

Mõõtsin ära. Näit just midagi eriti head ei luba – ainult 1.014, loodetud 1.006 asemel. Aga mis teha. Maitsel polnud viga, lõhn oli mõnus, kangust tundus olevat. Sain 40 pooleliitrist pudelit ja 6 x 0,33l proovipudelit. Nüüd siis hoian neid nädala toasoojas ja 27.10 viin külma.

27.10 – Panin rahuliku südamega külma

Olin juba paar päeva tagasi ühe proovipudeli külma pannud ja mekkinud – vurtsu ja vahtu oli selles veel vähe. Siis panin eile ühe veel ja täna seda mekkides oli kõik juba paigas – vurts oli sees, vaht korralik püsiv, maitse suurepärane, värv ilus, läbipaistev. Panin kogu partii külma. Juba panin tuleviku jaoks ka hea õlle sildi talle külge. See õlu on õnnestunud. Hakkan teda nüüd vaikselt mekutama ja nädala pärast on ta ilmselt täitesi joomisvalmis.

Minu 25. õlu – Mangrove Jack’s Helles Lager

Viimati täiendatud: okt. 28, 2015 @ 21:09

Koos täna käima pandud tumeda Vienna Lageriga otsustasin Pruulmeistrite müüja soovitusel veelkord proovida üht Mangrove jack’s toodet, mis nii nagu äsja tehtud NZ Pilsner sisaldab Uus-Meremaa humalaid. Valitud tooteks osutus Mangrove Jack’s Helles Lager.

Eks siis saab tunda, kuidas Wakatu ja Pacific Jade humalad seda lagerit mõjutada (loe: huvitavamaks teha) suudavad.

Kuna NZ pilsneri tegemise käigus olin väga skeptiline otse nõusse lisatava humala osas ja kuna villimisel oli nõus väga palju klompe ja suuri vaevu sain 40 pudelit täis, siis arutasin seda Pruulmeistrite müüjaga. Tema soovitus oli lasta sel õllel käia ca nädal (pole tähtis et mulksumine varem lõpeb), siis valada teise nõusse ja lisada humalagraanulid. Lasta veel nädal tiksuda (sõltumata sellest, kas mulksub või mitte) ning seejärel villida veelkord teise nõusse (kraani otsa pandud voolikuga, mille otsas on omakorda humalasukk). Nii saab õlu enne pudelisse panekut piisavalt puhtaks. Sedakorda siis nii talitada otsustangi ning jätan selles etapis juhendis oleva täitmata.

Kirjeldus

Eestikeelset kirjeldust selle toote kohta ei leidnudki, seepärast toon välja tootjapoolse sõnastuse:

Mangrove Jack’s Craft Series Helles Lager – a crisp and golden German helles with a twist. Light and malty with hints of vanilla bean and red fruits, this has been dry hopped with two New Zealand varieties – Wakatu and Pacific Jade – to give it a floral, zesty lime and spicy aroma.

Weight: 1.8kg
Colour: pale gold
Bitterness: 18-24 IBU
Yeast: Workhorse Yeast
ABV: 4.4%

Hind: 18 EUR

Protsess

Keetsin 3 liitrit vett ja valasin eelnevalt pestud ja desinfitseeritud nõusse;
Lisasin kontsentraadi ja segasin korralikult (eelnevalt olin pakil lasknud tulises vees ca 15 minutit seista, et kontsentraat vedelamaks muutuks);
Lisasin 1,2 kg Mangrove Jack’s õllekomplekti parandajat (ka sel pakil lasin 15 minutit soojas vees olla);
Segasin taas korralikult;
Lisasin jaheda vee (otse kraanist), kuni 23 liitri märgini;
Segasin veelkord korralikult;
Panin kaane peale ja jätsin rõdule (ca 4 kraadi juurde) ca pooleks tunniks jahtuma;
Tuppa tagasi tuues näitas nõu peal olev termomeeter ca 22 kraadi (juhend ütles, et pärm tuleb lisada, kui temperatuur on alla 25 kraadi – seega suht OK temperatuur oli vast);
Eemaldasin vahukulbiga liigse vahu;
Mõõtsin ära – tulemuseks sain 1.040;
Raputasin pärmi peale;
Segasin pisut;
Panin kaane peale ja viisin jahedasse toanurka ning panin õhuluku peale;
Valasin vee õhulukku ja mõõtsin selles toanurgas oleva temperatuuri – sain tulemuseks 21 kraadi – peaks sobima.

Edasi siis lasen tal 7 päeva käia (pole tähtis, kas mullitamine lõpeb varem, kuigi õpetus ütleb, et seda peaks 4. päeval tegema ja näit peab olema vähem kui 1.015), siis villin teise nõusse ümber, lisan humalagraanulid, lasen taas 7 päeva tiksuda ja siis hakkan pudelisse villima. Eeldatav näit selleks ajaks peaks olema 1.007. Loodan, et saan selle hetketingimustes (kus õues on jahe ja ka toas on stabiilselt 22 kraadi ümber) ka kätte.

Pärast villimist peaks pudeleid 2 nädalat soojas hoidma ja siis veel nädal külmas.

12.10 – Kuidagi liiga vaikne on

Kolmas päev käia ja kuidagi liiga rahulik elu on õhulukus. Surve nõust veetasemele on jätkuvalt olemas (tagasi vajunud ei ole), aga nii eile kui ka täna istusin nõu kõrval 5 minutit ja ühtegi mulksu selle ajaga ei tulnud. Esimese pooleteise päevaga pani küll nagu automaadist. Väidetavalt vahel võibki käimine väga rahulikult toimuda – seepärast ma veel väga närvis ei ole. Aga siiski otsustasin täna nõud pisut loksutada – äkki tuleb natuke rohkem elu sisse.

16.10 – Villisin ümber ja panin humala sisse

Nagu plaanitud, lasin tal 7 päeva rahulikult käia. Sõltumata sellest, et juba 4. päeva paiku jäi vaikseks, ei lasknud ma end sellest heidutada. Täna tegin kaane lahti ja välja paiskus väga mõnus koduõlle lõhn. Mõõtmistulemus oli kah hea – 1.008, mis sisuliselt ongi lõplik sihtmärk.

Villisin märjukese puhtasse nõusse ümber, nii et pärmipõhi kaasa ei läinud. Vedelik oli ilus selge, kuldkollane. Lisasin humala peale (ei seganud) ja panin veel nädalaks seisma. Isegi kui ta nüüd edasi ei mulksu, peaks humal selle ajaga kenasti lahustuma. Seega 23.10 villin pudelisse. Enne veel villin ilmselt läbi suka teise nõusse, et humalagraanulitest tekkiv sodi eraldada.

20.10 – Homme villin ära

Sain tänu Finlandia Lageri ära villimisele ühe nõu vabaks ja nüüd sain siis selle Helles Lageri läbi suka ümbervillida, et siis homme seejärel ta juba puhtamal kujul pudelisse panna. Pärast eelmist ümbervillimist igasugune käimine nõus katkes, mis oli ka oodatav, kuna näit ümbervillimisel oli maksimumi lähedane ja viimane ligi nädal oligi ta puhtalt humalate “seedimise” režiimis.

Sukk oli tõhus vahend humalajääkide kõrvaldamiseks:

Ja pärast oli sukk päris korralikult sodi täis:

21.10 – Läks pudelisse

Villisin ära. Sain 40 x 0,5 liitrist pudelit ja 9 x 0,33 liitrist nö proovipudelit. Hoian nüüd kindlasti nädala jagu toasoojas (28.10-ni), enne kui külma viin. Proovipudelitega katsetan ilmselt suts varem.

Tänu 2-kordsele ümbervillimisele oli igasugune sodi sisuliselt kadunud ja sain nõu peaaegu tilgatumaks villida. Seda ümbervillimist võib ka muus olukorras, kui ainult humala lisamisel, teha, sest tulemus on lihtsalt oluliselt puhtam (kui muidugi tühi vaba nõu käepärast on). Seega tõenäoliselt pärast ka pudelis setet vähem.

Maitse

Enne villimist maitsesin ka, aga see “vedelik” oli väga kummalise ja ausalt öelda ebameeldiva maitsega. Ilmselt lisahumalaga õlled niiviisi maitsevadki. Mäletan NZ Hopped Pilsneri puhul mulle ka see tulemus algul üldse ei maitsenud. Ka esimesed külmast võetud pudelid mekkisid kehvasti. Aga nüüd, mitu nädalat külmas olnuna muutub maitse üha paremaks ja paremaks ning olen juba plaani pidamas, et edaspidi (eeldusel, et see Helles kah hästi õnnestub) valin välja mõned kindlad hästi väljakukkuvad nö alus-õlled ja hakkan katsetama nendega erinevaid lisahumalaid, et sel moel töötada välja endale sobiva tugeva maitsega humalane nö firmamärk õlu.

27.10 – Mekutasin esimest proovipudelit

Hakkab nagu ilmet võtma. Vurts oli veel lahjavõitu, vaht vähepüsiv. Aga maitset juba oli. Ja väga omapärane on ta maitse. Jõuline, tummine, natuke magusapoolne, justnagu mett oleks sees. See humal annab väga mõnusa lõhna ja järelmaitse. Aga ta on täiesti erinev NZ Hopped Pilsnerist. Usun, et sellest saab taas üks väga hea õlleke. Eriti kui ma suudan tal kauem laagerduda lasta. Täna panin ühe proovipudeli veel külma ja kui see homme häid tulemusi näitab, panen kogu laari külma.

28.10 – Tulemus hea, läks külma

Avasin eile külma pandud proovipudeli ja jäin tulemusega rahule. Vahtu pisut vähevõitu oli, aga see, mis tekkis, oli üsna püsiv. Maitse juba ilusti tekkinud, sisu kenasti läbipaistev. Panin kogu laari külma ja hoian neid seal nüüd vähemalt nädala. Aga mida kauem, seda parem tulemus ilmselt saab.