Minu 29. õlu – Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner (2. katse)

Viimati täiendatud: dets. 5, 2015 @ 11:18

Kui miski tuleb hästi välja ja maitseb veel paremini, siis tuleb seda uuesti teha. Just selline õlu on Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner, mis mul ca kuu aega tagasi hästi välja kukkus ja külmkapist meeletu kiirusega haihtus. Nüüd siis panin tema järglase käima. Ainsaks erinevuseks tookordse laariga on see, et kasutasin ainult kraani vett ja nüüd on mul ka olemas nipid, kuidas üleliigsest humalasodist vabaneda. Ehk siis sedakorda võiks ta isegi paremini õnnestuda.

Viide: eelmine NZ Hopped Pilsneri tegemise lugu siin.

Mangrove Jack's NZ Hopped Pils

Tuletan meelde selle NZ Hopped Pilsneri kirjelduse ja andmed:

Olemuselt krõbe ja kuiv, parajalt humalane, mis tagab värskendava maitse. Dry hop Riwaka humalatega annab talle tema klassikalise greibi ja tsitruse lõhna.

ABV Umbes: 4.7%
Kibedus: 3/5
IBU: 28-36
Värv: Kuldne

Hind: 20,50 EUR

Protsess

  • Pesin ja desinfitseerisin mõni päev varem nõud ja muud tarvikud.
  • Keetsin 1,5 liitrit vett ja valasin nõusse.
  • Lisasin NZ Hopped Pilsneri õllekontsentraadi ja Mangrove Jack’s õllekomplekti parandaja.
  • Keetsin veel 1,5 liitrit vett ning valasin kontsentraadi ja parandaja pakenditesse ning segasin korralikult ja valasin samuti nõusse, et kogu kraam korralikult kätte saada.
  • Segasin tugevalt, kuni kõik oli segunenud.
  • Lisasin kraanist (valasin kõrgelt, et aereeruks paremini) külma vee kuni 23 liitri märgini.
  • Panin pooleks tunniks rõdule jahtuma.
  • Kui temperatuur oli ca 22 kraadi, tõin tuppa tagasi.
  • Eemaldasin üleliigse vahu.
  • Mõõtsin ära – tulemus 1,044.
  • Riputasin pärmi peale.
  • Segasin korralikult läbi.
  • Panin kaane peale.
  • Paigaldasin õhuluku.
  • Panin ca 22 kraadisesse toanurka seisma.

Edasi:

Lasen käia 7 päeva (soovitud lõppnäit 1,008).
6.11 lisan humalagraanulid ja lasen veel 4 päeva seista.
10.11 villin läbi suka teise nõusse ümber.
12.11 villin pudelisse.
19.11 panen esimese proovipudeli külma ja sealt edasi veel paari päevase vahega üks pudel korraga.
26.11 viin ilmselt kogu laari külma.
10.12 on lõplikult valmis, kuigi tarbimine algab ilmselt varem.

06.10 – Humal läks sisse

Täna oli käes siis see pärv, kui Dry hop Riwaka humalagraanulid sellele õllele sisse manustada. Enne seda mõõtsin ka ära ja tulemus just ülemäära rõõmustav ei olnud – 1.016 (loodetud tulemus oleks olnud 1.008). Aga ehk võtab veel väikese käimise üles ja tiksub pisut kangemaks.

10.11 – Villisin teise nõusse

Tänaseks oli siis humal piisavalt saanud settida ja lõhna anda ning oli aeg üleliigse sodi eemaldamiseks, ehk teise nõusse ümbervillimiseks. See saigi tehtud, läbi eelnevalt läbikeedetud ja kuivatatud suka. Lõpuks jäi teise nõusse pisut alla 22 liitri õlut. Seega mõned proovipudelid, lisaks kahele kastile, ikka saan.

Paari päeva pärast siis villin pudelisse.

12.11 – Panin pudelisse

Paar päeva settimist teises nõus möödas ja oli aeg see õlleke pudelisse panna. Sain 40×0,5 liitrist pudelit + 9×0,33 liitrist proovipudelit. Nüüd siis nagu eelmise õllegagi, nädala pärast hakkan proovipudelitega katsetama ja max 2 nädala pärast läheb kogu laar külma. Ahjaa, mõõtsin enne villimist ka ja sain näiduks viimasel ajal tavapäraseks saanud 1.014, mis minu arvutuste kohaselt peaks kanguseks tegema ca 4,5%.

Ja veel. Mekkisin ka. Väga mõnusa maitsega oli. Tugevalt humalane ja täidlane. Küllaltki selge (ümbervillimisest on ikka kõvasti kasu). Aga eks ta meeldis mulle sedakorda ka pisut rohkem, sest teadsin, mida oodata. Ja seega on lootused kõrgel, et tuleb sama hea kraam, kui eelmine või isegi äkki parem!

23.11 – Läks külma

Kuna proovipudelite maitsmine oli andnud häid tulemusi, siis leidsin, et on paras aeg see laar külma panna. Väikese kiirustamise tingib ka saabuv sünnipäev ja seda head kraami tahaks kindlasti külalistele pakkuda.

Minu 23. õlu – Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner

Viimati täiendatud: nov. 2, 2015 @ 21:28

Kuna ma juba pilsnerite lainele sattusin, siis otsustasin proovida veel üht – Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner. Kirjelduse järgi on sellest oodata üht mõnusalt humalast rüübet.

Mangrove Jack's NZ Hopped Pils

Pruulmeistrid ütlevad selle kohta nii:

Olemuselt krõbe ja kuiv, parajalt humalane, mis tagab värskendava maitse. Dry hop Riwaka humalatega annab talle tema klassikalise greibi ja tsitruse lõhna.

ABV Umbes: 4.7%
Kibedus: 3/5
IBU: 28-36
Värv: Kuldne

Hind: 20,50 EUR

Jaheda veena kasutasin 7 liitrit Värska vett ja ülejäänud osas kraanivett. Suhkru asemel juba harjumuspäraselt vedelat Mangrove Jack’s õllekomplekti parandajat.

Protsess:

  • 3 liitrit vett keema ja nõusse
  • Kontsentraat peale
  • Korralikult segada
  • Õllekomplekti parandaja peale
  • Korralikult segada
  • Jahe vesi peale (panin kuni 22l märgini)
  • Lasin jahtuda kuni 22 kraadini
  • Pärm peale
  • Korralikult segada
  • Kaas kinni ja õhulukk peale

Mõõtsin enne pärmi panekut ka ära ja tulemus oli 1,045. Pole paha. Nüüd tuleb 4 päeva lasta tal käia ja siis tuleb uuesti mõõta (ehk siis ilmselt 21.09). Kui tulemus on madalam kui 1,015, siis tuleb lisada komplektis olnud humalad. Kui näit veel õige ei ole, tuleb veel tiksuda lasta ja uuesti mõõta. Kui humal lisatud, tuleb lasta veel 3 päeva käia või siis kuni mulksumine lõppeb. Aga mitte üle 7 päeva. Lõplik näit peaks olema 1,008.

Muide, humalagraanulid tuleb juhendi kohaselt otse nõusse puistata ja mitte segada. Eks ta pisut hirmutav on, sest kardan, et solgib õlle ära. Aga eks ole näha. Sukaga ei soovitata graanuleid lisada, kuna sealt ei imbuvat piisavalt humalat välja.

19.09 – Humal läks sisse

Kuigi juhend ütles, et ca 4.-l päeval peaks näit olema 1,015 või alla selle ning siis tuleb humal (Dry hop Riwaka) lisada, oli mul selle õlle käimine siiski nii agressiivne, et tänaseks (2.-ks päevaks) oli mulksumine katkenud. Mõõtsin ära – näit oli nii nagu peab – ca 1,013-1,014. Seega leidsin, et humala lisamiseks on õige aeg. Loodan ainult see suudab vaikseks jäänud õlles piisavalt “levida”. Ja teiseks loodan, et ilma sukata lisatud humal õlut liiga sogaseks ei aja. Samuti peaks mulksumine siiski uuesti käivituma, sest 1,008-ni on veel vaja käia.

20.09 – Vaikselt on uuesti mulksuma läinud

Teeb pika vahega siiski mulli. Seega on lootust, et käib vähehaaval siiski edasi. Nüüd on vaja veel 2 päeva oodata ja kui seks ajaks vaikus on, siis on loodetavasti humal imendunud ja saab villima hakata.

21.09 – Tiksub veel

Vaikselt veel mullitab. Homseks rahuneb tõenäoliselt maha. See on ka soovitud aeg pärast humala lisamist.

22.09 – Vaikus majas. Läks pudelisse.

Täna õhtuks oli mulksumine täielikult katkenud ja polnud põhjust teda enam edasi käimas hoida. Eriti kui ta ei käinud üldse enam. Mõõtmine siiski head tulemust ei andnud – oli ikka sama, mis enne humala lisamist ehk 1,014. Mis kalkulaatori järgi + 0,5% annab kokku ca 4,7%.

Kaane avamisel paiskus ninna üsna ebameeldiv lõhn. Sihuke silo hais. Maitse polnud ka suurem asi. Selle tekitajaks siis humalagraanulid. Viimased oli minu üllatuseks üsna ära lahustunud. Peamiselt ilmselt põhja vajunud, aga ka pinnal oli tihe aga õhuke kiht.

Villimisel tuli pudelisse siiski ilus selge vedelik. Age ajalt viskas mõningaid klomple vahele. Lõpu poole, umbes viimase 8 pudeli villimisel, hakkas aga palju sodi tulema ja villimine muutus maru aeglaseks (kraan ilmselt ummistus). Viimased 2 pudelit said päris palju sodi sisse. Loodan, et leian need pärast teiste hulgast üles ja vaatan, kas sete on ikka ilusti põhja vajunud.

Ehk siis kokkuvõtvalt – hirm on suur, et see laar äkitsi hukka läks. Aga samas hoian pöialt, et tulemus vastupidiseks osutub ja lisatud humal miski täiesti erimaitselise lõpptulemuse loob. Kaldun arvama, et järgmisel korral seda õlut tehes, kasutan siiski humalate puhul sukka.

Samas, Pruulmeistrite lehel kommenteerib üks tegija selle sama sarja Pale Ale kohta nii: “Superhea! Kindla peale minek. Valmistamise juhendis tuleks arvestada sellega, et humala graanulid soovitatakse puisata otse kääritusnõusse. Suka sees ei saa nii head maitset, aga targad õpetasid, et puista sisse nagu soovitatakse, aga enne villimist lase teise nõusse läbi suka. Korjab kokku sodi, aga maitse jääb!. Maitse on ülim!!!”

Kahju, et ma seda nõuannet alles nüüd märkasin. Mul oli teine nõu täiesti tühjalt olemas. Seega oleks saanud selle filtreerimise läbi viia küll. Teine kord olen targem.

Nüüd siis tuleb 2 nädalat (kuni 6. oktoobrini) toasoojas hoida ja siis vähemalt nädalaks külma. Juhend ütleb, et tegelikult võiks külmas võimalusel suisa 3 nädalat hoida, et paremat tulemust saavutada. Usun, et sääraste maitsekooslkuste juures võib tõesti pikem laagerdumine kasuks tulla. Püüan siis olla kannatlik. Kahjuks ei saanud ma sedakorda proovipudeleid, sest nõu põhi oli juba nii sogane, et sain vaevu 40 pooleliitrist traatkorgiga pudelit täis. Eks siis võtab mingi hetk kastist mõned pudelid ja proovib neid suts varem külma viia ja vaikselt mekkida.

26.09 – Väga huvitav maitse

Panin eile ühe pudeli külma, et täna mekkida, kuidas kraam ka on. Peab kasutama Marko Reikopi sõnu – “Väga huvitav maitse!”. Lõhn on minu jaoks ikka selline “silone” ja esimene lonks oli selline, et tahaks väljasülitada. Aga mida lonks edasi, seda rohkem selle maitse omapära kohale jõuab. Sellist õlut pole ma varem teinud, isegi siis, kui ma juunis pilsneritele ise humalat lisaks segasin. Ta on ikka räigelt tugeva maitsega ja täiesti teistsugune, kui ma kasvõi erinevaid poeõllesid maitstes olen kogenud. Ütlen ausalt – see vajab harjumist. Ja tõenäoliselt ei ole ta selline õlu, mida 5-6 pudelit saunaõhtul järjest sisse valada. Pigem on ta selline eksklusiivne mekkimine.

Kuna ta peab veel päris kaua toasoojas istuma, siis loodan, et see tugev humala maitse natuke seguneb muude õlles olevate maitsetega. Ning pärast seda külmas olek peaks seda veelgi enam mõjutama. Ehk siis sellise tugeva maitsega humalaga ei tohi liiga vara soojast külma viia, ega ka liiga vara külmast tarbima hakata. Usun kindlalt, et see maitse vajab korralikku laagerdumist.

Üks on kindel – untsu see laar pole läinud. Kangust on. Värv on ilus. Vahtu veel vähe, aga küll see tekib.

06.10 – Viisin laari soojast külma

Kaks nädalat toasoojas hoidmist möödas ja tänasest läks 39 pudelit külma, kus hoian neid veel vähemalt nädala ja siis hakkan otsast mekutama.

Iseenesest olid pudelid vastu valgust vaadates vägagi läbipaistvad, seega on kogu humalasete ilusti põhja vajunud. Loodan, et ka maitsed rohkem segunenud, et see humal ei oleks liialt esiletükkiv ja viha vaid avalduks rohkem greibi või tsitruselise maitsena. Lootust on.

16.10 – Super hea maiste!

Olen seda õlut nüüd vähemalt pudeli igal õhtul ära maitsnud. Ja see maitse muutub iga päevaga paremaks. Praegu on ta juba kindlalt tõusnud minu läbi aegade lemmikute hulka. Super tugev humala lõun ja maitse. Aga see pole enam nii räige, nagu alguses, vaid on kuidagi muude maitsete ja lõhnadega ühtlustunud, segunenud. Tõesti hea õlu on!

22.10 – Ma lihtsalt ei või…

…see on ikka üks kuradima hea õlu! No räigelt hea maitsega on. Tahaks kohe mitu laari seda veel teha, nii et poleks hirmu külmkapi tühjenemise ees. Pealegi, nagu juhend ütleb – 2 nädalat soojas ja siis parema tulemuse nimel 3 nädalat külmas, on jumala õige – see õlu läheb praegu külmas iga päevaga paremaks. Ja just seepärast tulekski teda rohkem korraga teha, et poleks hirmu liigvarase ära joomise pärast. Tuleb meelde jätta!

Sõber Henzi arvustus NZ Hopped Pilsner’ile:

  • Värv: ilus tume merevaik, selge, sillerdav ja kena.
  • Vaht: neljandik mahust, keskmiselt tihe, pikalt püsiv, valgest paar tooni tumedam.
  • Aroom: väga ilus: humal koos tsitrusega, karusmarjad-kiivid ja värske hein koos karamelliga.
  • Esimene maitse: keskmise kehaga, mõnus karge humal, aga mitte liialt tugev;  hästi tasakaalus hapukama tsitruse ja karusmarjaga. Nagu törts Marlborough’ Sauvingnon Blanci oleks sisse sattunud.
  • Keskpaik: marjasem, tsitrus muutub mandariiniks ja värskeks mangoks, humala ülekaal nõrgeneb. Meeldivalt libisev, mitte liiga vedel olek.
  • Järelmaitse: pikk ja ühtlaselt tasanev. Humalat on pikalt tunda koos tsitruse hapukusega, mango magusus taandub, päris lõpus on  keelel lisaks humalale veel kerge sigar ja väärikas nahk.
  • Üldmulje: väga meeldiv pilsner. Meie kandi inimestele pilsneri kohta üllatavalt tugeva ja rikkaliku maitsega. Eeldab maha istumist ja nautimist, katuseparandamise või kartulivõtu kõrvale liiga hea kraam.