Mangrove Jack's NZ Hopped Pilsner Archives

Minu 41. õlu – Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner (3. katse)

Nüüd siis juba kolmas kord võtan selle oma vaieldamatuks lemmikuks kujunenud õlle, Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner, tegemise ette. Tahtsin juba varem teda uuesti teha, aga Pruulmeistrite kolimise tõttu oli see toode teatud aeg nende müügilistist puudu.

Viimati täiendatud: apr. 24, 2016 @ 12:27

Kuna varasemalt olen sellest õllest juba kõik ära kirjutanud, siis seda uuesti tegema ei hakka.

Pärm

Olgu ainult ära märgitud, et antud kontsentraadiga on kaasas pärm Mangrove Jack’s Californian Lager (M54).

Ja Pruulmeistrid ütlevad tema kohta nii: Kõrge sumbuvustasemega aktiivne kuivpärm, sobilik erinevateks Belgia õlledeks.

Suhkur

Seekord õnnestus suhkru asemel taas hankida vedelat komplekti parandajat.

Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsneri tegemine

Pesin ja desinfitseerisin päev varem nõud ja muud tarvikud.
Valasin Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsneri õllekontsentraadi ja Mangrove Jack’s õllekomplekti parandaja nõusse.
Keetsin 2 x 1,5 liitrit vett ning valasin kontsentraadi ja parandaja pakenditesse ning segasin korralikult ja valasin samuti nõusse, et kogu kraam korralikult kätte saada.
Segasin tugevalt, kuni kõik oli segunenud.
Lisasin kraanist (valasin kõrgelt, et aereeruks paremini) külma vee (kogemata) kuni 23,5 liitri märgini.
Eemaldasin üleliigse vahu.
Mõõtsin ära – tulemus 1,046 (varasemalt 1.045 ja 1.044).
Riputasin pärmi peale.
Segasin läbi.
Panin kaane peale.
Paigaldasin õhuluku.
Panin ca 22 kraadisesse toanurka seisma.

Edasi:

Lasen nüüd käia 5 päeva ehk kuni 5. aprillini. Soovitav näit selleks hetkeks 1,015 või madalam.
5.04 lisan humalagraanulid ja lasen veel 3 päeva käia või kuni täieliku vaikuseni. Soovitav lõppnäit 1.008.
08.04 villin läbi suka teise nõusse ümber.
09.04 villin pudelisse ja hoian pudeleid 2 nädalat toasoojas.
23.04 panen külma.
30.04 on õlu täielikult tarbimisvalmis.

04.05 – Lisasin humala

Miskipärast arvutasin, et pean humala lisama 4.-l päeval ja seda ma ka tegin. Pärast avastasin, et olin siia ajakavasse märkinud 5. päeva. Aga pole hullu, sest juhendi järgi peab humala lisamise näit olema 1.015 või madalam ja mul oligi 1.014. Seega peaks sellega kõik OK olema. Mõni tund pärast humala lisamist, kui õhuluku tase oli tasakaalu tagasi tõmmanud, siis loksutasin pisut nõud. See tõstiski surve uuesti üles ja ilmselt läheb vaikselt uuesti tiksumagi.

09.04 – Panin pudelisse

Nii nagu plaanitud, sai ta eile ühest nõust teise villitud, et humalasodi vähendada. Sukk saigi paksult täis ja õlu oluliselt puhtam.

Kuna eilseks oli ka mulksumine lõppenud ja pärast ümbervillimist ka enam elu sisse ei tulnud, siis oli aeg ta täna pudelisse panna. Näit just ülemäära hea ei olnud – 1.010, aga arvestades algset kõrget näitu, andis kalkulaator tulemuseks siiski 4,73%. Täitsa piisav.

Sain 40×0,5 liitrist pudelit + 9×0,33 liitrist proovipudelit. Soojas peaks ta nüüd olema kuni 23.04. Proovipudelitega katsetan juba varem.

PS. Esmakordselt kasutasin selle partii pudelite pesul uut meetodit – ei desinfitseerinud enam eraldi ja uputanud vannis vaid pihustasin Double Blast pesuriga läbi. Eks siis ole näha, kas mõni pudel seetõttu ka hukka läheb, kui pesemine sel moel piisav polnud. Seni pole mul pärast aasta tagasi tehtud paari esimest partiid ühtegi pudelit hukka läinud.

23.04 – Panin külma

Olin paar päeva varem proovipudelitega katsetanud ja tulemus on superhea. Tegemist on raudselt minu lemmikõllega ja õnneks on ta mul seni järjepidevalt ka õnnestunud. Nüüd hoian kogu laari nädala jagu (kuni 30.04) külmas ja siis saab tarbima hakata.

Minu 29. õlu – Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner (2. katse)

Viimati täiendatud: dets. 5, 2015 @ 11:18

Kui miski tuleb hästi välja ja maitseb veel paremini, siis tuleb seda uuesti teha. Just selline õlu on Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner, mis mul ca kuu aega tagasi hästi välja kukkus ja külmkapist meeletu kiirusega haihtus. Nüüd siis panin tema järglase käima. Ainsaks erinevuseks tookordse laariga on see, et kasutasin ainult kraani vett ja nüüd on mul ka olemas nipid, kuidas üleliigsest humalasodist vabaneda. Ehk siis sedakorda võiks ta isegi paremini õnnestuda.

Viide: eelmine NZ Hopped Pilsneri tegemise lugu siin.

Tuletan meelde selle NZ Hopped Pilsneri kirjelduse ja andmed:

Olemuselt krõbe ja kuiv, parajalt humalane, mis tagab värskendava maitse. Dry hop Riwaka humalatega annab talle tema klassikalise greibi ja tsitruse lõhna.

ABV Umbes: 4.7%
Kibedus: 3/5
IBU: 28-36
Värv: Kuldne

Hind: 20,50 EUR

Protsess

Pesin ja desinfitseerisin mõni päev varem nõud ja muud tarvikud.
Keetsin 1,5 liitrit vett ja valasin nõusse.
Lisasin NZ Hopped Pilsneri õllekontsentraadi ja Mangrove Jack’s õllekomplekti parandaja.
Keetsin veel 1,5 liitrit vett ning valasin kontsentraadi ja parandaja pakenditesse ning segasin korralikult ja valasin samuti nõusse, et kogu kraam korralikult kätte saada.
Segasin tugevalt, kuni kõik oli segunenud.
Lisasin kraanist (valasin kõrgelt, et aereeruks paremini) külma vee kuni 23 liitri märgini.
Panin pooleks tunniks rõdule jahtuma.
Kui temperatuur oli ca 22 kraadi, tõin tuppa tagasi.
Eemaldasin üleliigse vahu.
Mõõtsin ära – tulemus 1,044.
Riputasin pärmi peale.
Segasin korralikult läbi.
Panin kaane peale.
Paigaldasin õhuluku.
Panin ca 22 kraadisesse toanurka seisma.

Edasi:

Lasen käia 7 päeva (soovitud lõppnäit 1,008).
6.11 lisan humalagraanulid ja lasen veel 4 päeva seista.
10.11 villin läbi suka teise nõusse ümber.
12.11 villin pudelisse.
19.11 panen esimese proovipudeli külma ja sealt edasi veel paari päevase vahega üks pudel korraga.
26.11 viin ilmselt kogu laari külma.
10.12 on lõplikult valmis, kuigi tarbimine algab ilmselt varem.

06.10 – Humal läks sisse

Täna oli käes siis see pärv, kui Dry hop Riwaka humalagraanulid sellele õllele sisse manustada. Enne seda mõõtsin ka ära ja tulemus just ülemäära rõõmustav ei olnud – 1.016 (loodetud tulemus oleks olnud 1.008). Aga ehk võtab veel väikese käimise üles ja tiksub pisut kangemaks.

10.11 – Villisin teise nõusse

Tänaseks oli siis humal piisavalt saanud settida ja lõhna anda ning oli aeg üleliigse sodi eemaldamiseks, ehk teise nõusse ümbervillimiseks. See saigi tehtud, läbi eelnevalt läbikeedetud ja kuivatatud suka. Lõpuks jäi teise nõusse pisut alla 22 liitri õlut. Seega mõned proovipudelid, lisaks kahele kastile, ikka saan.

Paari päeva pärast siis villin pudelisse.

12.11 – Panin pudelisse

Paar päeva settimist teises nõus möödas ja oli aeg see õlleke pudelisse panna. Sain 40×0,5 liitrist pudelit + 9×0,33 liitrist proovipudelit. Nüüd siis nagu eelmise õllegagi, nädala pärast hakkan proovipudelitega katsetama ja max 2 nädala pärast läheb kogu laar külma. Ahjaa, mõõtsin enne villimist ka ja sain näiduks viimasel ajal tavapäraseks saanud 1.014, mis minu arvutuste kohaselt peaks kanguseks tegema ca 4,5%.

Ja veel. Mekkisin ka. Väga mõnusa maitsega oli. Tugevalt humalane ja täidlane. Küllaltki selge (ümbervillimisest on ikka kõvasti kasu). Aga eks ta meeldis mulle sedakorda ka pisut rohkem, sest teadsin, mida oodata. Ja seega on lootused kõrgel, et tuleb sama hea kraam, kui eelmine või isegi äkki parem!

23.11 – Läks külma

Kuna proovipudelite maitsmine oli andnud häid tulemusi, siis leidsin, et on paras aeg see laar külma panna. Väikese kiirustamise tingib ka saabuv sünnipäev ja seda head kraami tahaks kindlasti külalistele pakkuda.

Viimasel ajal tehtud õlled – pildid ja kommentaarid

Enamik viimase pooleteise kuu jooksul tehtud õlledest on mul üsna hästi õnnestunud. Need õlled on olnud nii oma maitselt kui ka välimuselt üsna sarnased. Välja arvatud viimased 2 pilsnerit, mis on loomulikult erinevad ja väga omapärased.

Andsin viimaseid õllesid ka sõpradele mekkida ning palusin kommenteerida

Sõber Tiit märgib nii…

Muntons Premium Lager

Mõnusa mõrkja järelmaitsega. Pisut kuivatas isegi suud – seda pole varem täheldanud, et õlu võib niimoodi teha.
Jõin grill liha kõrvale ja sinna see sobis kuidagi eriti hästi. Niisama joomiseks ehk isegi ei kõlba – ehk oleks raiskamine.
Meeste õlu! Hinne 5

Coopers Lager

Hea, sarnane eelmisega, aga maitse on pisut magushapukam. Pisut nagu pärmi maitseline aga ei häirinud, ehk siis koduõllesema maitsega.
Meenutas kuidagi punast inglise õlut aga siinkohas võin kergesti eksida. Ei olnud nii karge ja terav, kui Muntons.
Niisama ei saaks juua – toidu kõrvale hea.

Mangrove Jack’s Golden Lager

See oli neist kolmest kõige parem. Parajalt mõru ja parajalt hapukas. See on niisama joomiseks hea ja kustutab janu.
Väga hea laager. Tee veel – hinne 5++.

Kokkuvõte:

Hästi välja tulnud partiid, maitsed sarnased.
Mõrusema maitseeelistajatele on sobilik esimene. See kes joob õlut januks sobib kolmas. Keskmine oli neist natuke kehvem.

Sõber Henz märgib nii…

Mangrove Jacks NZ hopped pilsner (22.09)

Värv: ilus tume merevaik, selge, sillerdav ja kena.
Vaht: neljandik mahust, keskmiselt tihe, pikalt püsiv, valgest paar tooni tumedam.
Aroom: Väga ilus: humal koos tsitrusega, karusmarjad-kiivid ja värske hein koos karamelliga.
Esimene maitse: keskmise kehaga, mõnus karge humal, aga mitte liialt tugev; hästi tasakaalus hapukama tsitruse ja karusmarjaga. Nagu törts Marlborough’ Sauvingnon Blanci oleks sisse sattunud.
Keskpaik: marjasem, tsitrus muutub mandariiniks ja värskeks mangoks, humala ülekaal nõrgeneb. Meeldivalt libisev, mitte liiga vedel olek.
Järelmaitse: pikk ja ühtlaselt tasanev. Humalat on pikalt tunda koos tsitruse hapukusega, mango magusus taandub, päris lõpus on keelel lisaks humalale veel kerge sigar ja väärikas nahk.
Üldmulje: Väga meeldiv pilsner. Meie kandi inimestele pilsneri kohta üllatavalt tugeva ja rikkaliku maitsega. Eeldab maha istumist ja nautimist, katuseparandamise või kartulivõtu kõrvale liiga hea kraam.

Muntons Lager (16.09)

Värv: Karamellikarva, pisut hägune
Vaht: nõrk, hajub kiirelt, kergelt beezikas
Aroom: küllaltki nõrk, pärmine, magusate puuviljade nootidega.
Esimene maitse: kerge kehaga, mahe, isegi vesine. Väike magusus käib kaasas. Humal selgemalt tunda, kui lõhnas, aga siiski nõrk.
Keskpaik: pärm, õrnalt aimatavad magusad õunad, aga nõrgalt, tahaks rohkem. Aimata on hea Rieslingi kerget õlisust.
Järelmaitse: Humal ja vesi. Maitse kaob küllaltki kiirelt, keelele jääb kerge humala mõrkjus.
Üldmulje: Minu maitse jaoks liiga vesine. Hea sauna- või talgutöö õlu, kui tšehhi tüüpi lihtsad, aga mõrkjad laagrid meeldivad. Pole liiga kuiv. Pole kange.

Muntons Gold Pilsner (21.09)

Värv: kuldpruun, mitte kõige selgem.
Vaht: ilus, keskmise tihedusega, küllaltki püsiv.
Aroom: vähearomaatne, kerge pilsnerilik nõrk humal, õrna hapuka noodiga, aga kuna lõhn on nii õrn, siis nime täpselt ei oska hapukusele anda.
Esimene maitse: väga kerge kehaga rüübe. Nõrk humal ja röstsai.
Keskpaik: ei arene eriti võrreldes esmamaitsega, sisse tuleb väike hapukus, koos humala mõrudusega.
Järelmaitse: humal jääb keelepärale õrnalt pakitsema koos kerge magususega. Humalamaitse kestab üsna pikalt.
Üldmulje: lihtne, kergelt vesine, tšehhilik pilsnerist janukustutaja. Natuke liiga lihtsakoelise, ilma nüanssideta ja arenguteta maitsega. Hea kerge saunaõlu, milleks seda sai ka eesmärgipäraselt kasutatud.

Mangrove Jack’s Lager (14.09)

Värv: tume merevaik või viimase piiri peal karamell.
Vaht: ilus, keskmise tihedusega, küllaltki kõrge, helebeež.
Aroom: humal väga nõrk, mõnus hapukas toon. Teisel nuuskimisel tuleb esile kerge virsikunoot – meeldiv magusus nagu virsikujogurtil, lisaks linnased.
Esimene maitse: keskmise kehaga, õrn, kerge Shiraz’ mekk. Humalat vähe. Aroomis olev virsik kenasti olemas.
Keskpaik: humal hakkab sisse lööma, hapukus hakkab teravamaks minema, aga magusust on endiselt tunda.
Järelmaitse: siin lööb humal lõpuks korralikumalt välja, hapukus muutub virsikust pigem sidruniks ja tuleb ka kerge soolasus.
Üldmulje: väga meeldiv, küllaltki mitmetahulise maitsega. Väga hea tasakaal magususe ja hapukuse vahel, mida täiendab kerge humal. Kõik maitsed ilusasti balansis, kord lööb välja üks, kord teine, nagu kuulaks head keelpillitriot. Pole intensiivne gurmeeelamus, aga pole ka tavaline igav laager. Proovisin ilma toiduta, aga kahtlemata on see õlu, mida õnnestub hästi toitudega sobitada. Ma prooviks seda pehmete valgete juustudega, õrna lihaga, näiteks kanaga, kus kastmeks midagi kergelt hapukat kõrval. Tasub kindlasti ligi võtta rohkem kui 1 pudel.
Kui teise klaasi palju külmemana võtsin, asendus magusus ja Shiraz’ mõnusa kombinatsiooniga värkest allikaveest, lihtsast kargest humalast ja linnumarjast ehk lillakast (Rubus Saxatilis). Iseloom hoopis teine, aga maise jätkuvalt ilus.

Coopers Lager (07.09)

Värv: tume karamell.
Vaht: keskmise tihedusega, mitte väga püsiv
Aroom: soolakas, humalane, kerge pärm. nõrgavõitu
Esimene maitse: kerge kehaga, hapukas, kerge õunalik noot.
Keskpaik: roheline õun tuleb rohkem esile koos humala ja tubakaga. Mitte väga tugev, pigem lihtne, aga selge ja karge.
Järelmaitse: vähepüsiv, hapukus koos humalaga.
Üldmulje: üsna tavaline laager, aga meeldiva hapuka õunanoodiga. Õlu, mida saab juua õige mitu pudelit.

Minu 23. õlu – Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner

Viimati täiendatud: nov. 2, 2015 @ 21:28

Kuna ma juba pilsnerite lainele sattusin, siis otsustasin proovida veel üht – Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner. Kirjelduse järgi on sellest oodata üht mõnusalt humalast rüübet.

Pruulmeistrid ütlevad selle kohta nii:

Olemuselt krõbe ja kuiv, parajalt humalane, mis tagab värskendava maitse. Dry hop Riwaka humalatega annab talle tema klassikalise greibi ja tsitruse lõhna.

ABV Umbes: 4.7%
Kibedus: 3/5
IBU: 28-36
Värv: Kuldne

Hind: 20,50 EUR

Jaheda veena kasutasin 7 liitrit Värska vett ja ülejäänud osas kraanivett. Suhkru asemel juba harjumuspäraselt vedelat Mangrove Jack’s õllekomplekti parandajat.

Protsess:

3 liitrit vett keema ja nõusse
Kontsentraat peale
Korralikult segada
Õllekomplekti parandaja peale
Korralikult segada
Jahe vesi peale (panin kuni 22l märgini)
Lasin jahtuda kuni 22 kraadini
Pärm peale
Korralikult segada
Kaas kinni ja õhulukk peale

Mõõtsin enne pärmi panekut ka ära ja tulemus oli 1,045. Pole paha. Nüüd tuleb 4 päeva lasta tal käia ja siis tuleb uuesti mõõta (ehk siis ilmselt 21.09). Kui tulemus on madalam kui 1,015, siis tuleb lisada komplektis olnud humalad. Kui näit veel õige ei ole, tuleb veel tiksuda lasta ja uuesti mõõta. Kui humal lisatud, tuleb lasta veel 3 päeva käia või siis kuni mulksumine lõppeb. Aga mitte üle 7 päeva. Lõplik näit peaks olema 1,008.

Muide, humalagraanulid tuleb juhendi kohaselt otse nõusse puistata ja mitte segada. Eks ta pisut hirmutav on, sest kardan, et solgib õlle ära. Aga eks ole näha. Sukaga ei soovitata graanuleid lisada, kuna sealt ei imbuvat piisavalt humalat välja.

19.09 – Humal läks sisse

Kuigi juhend ütles, et ca 4.-l päeval peaks näit olema 1,015 või alla selle ning siis tuleb humal (Dry hop Riwaka) lisada, oli mul selle õlle käimine siiski nii agressiivne, et tänaseks (2.-ks päevaks) oli mulksumine katkenud. Mõõtsin ära – näit oli nii nagu peab – ca 1,013-1,014. Seega leidsin, et humala lisamiseks on õige aeg. Loodan ainult see suudab vaikseks jäänud õlles piisavalt “levida”. Ja teiseks loodan, et ilma sukata lisatud humal õlut liiga sogaseks ei aja. Samuti peaks mulksumine siiski uuesti käivituma, sest 1,008-ni on veel vaja käia.

20.09 – Vaikselt on uuesti mulksuma läinud

Teeb pika vahega siiski mulli. Seega on lootust, et käib vähehaaval siiski edasi. Nüüd on vaja veel 2 päeva oodata ja kui seks ajaks vaikus on, siis on loodetavasti humal imendunud ja saab villima hakata.

21.09 – Tiksub veel

Vaikselt veel mullitab. Homseks rahuneb tõenäoliselt maha. See on ka soovitud aeg pärast humala lisamist.

22.09 – Vaikus majas. Läks pudelisse.

Täna õhtuks oli mulksumine täielikult katkenud ja polnud põhjust teda enam edasi käimas hoida. Eriti kui ta ei käinud üldse enam. Mõõtmine siiski head tulemust ei andnud – oli ikka sama, mis enne humala lisamist ehk 1,014. Mis kalkulaatori järgi + 0,5% annab kokku ca 4,7%.

Kaane avamisel paiskus ninna üsna ebameeldiv lõhn. Sihuke silo hais. Maitse polnud ka suurem asi. Selle tekitajaks siis humalagraanulid. Viimased oli minu üllatuseks üsna ära lahustunud. Peamiselt ilmselt põhja vajunud, aga ka pinnal oli tihe aga õhuke kiht.

Villimisel tuli pudelisse siiski ilus selge vedelik. Age ajalt viskas mõningaid klomple vahele. Lõpu poole, umbes viimase 8 pudeli villimisel, hakkas aga palju sodi tulema ja villimine muutus maru aeglaseks (kraan ilmselt ummistus). Viimased 2 pudelit said päris palju sodi sisse. Loodan, et leian need pärast teiste hulgast üles ja vaatan, kas sete on ikka ilusti põhja vajunud.

Ehk siis kokkuvõtvalt – hirm on suur, et see laar äkitsi hukka läks. Aga samas hoian pöialt, et tulemus vastupidiseks osutub ja lisatud humal miski täiesti erimaitselise lõpptulemuse loob. Kaldun arvama, et järgmisel korral seda õlut tehes, kasutan siiski humalate puhul sukka.

Samas, Pruulmeistrite lehel kommenteerib üks tegija selle sama sarja Pale Ale kohta nii: “Superhea! Kindla peale minek. Valmistamise juhendis tuleks arvestada sellega, et humala graanulid soovitatakse puisata otse kääritusnõusse. Suka sees ei saa nii head maitset, aga targad õpetasid, et puista sisse nagu soovitatakse, aga enne villimist lase teise nõusse läbi suka. Korjab kokku sodi, aga maitse jääb!. Maitse on ülim!!!”

Kahju, et ma seda nõuannet alles nüüd märkasin. Mul oli teine nõu täiesti tühjalt olemas. Seega oleks saanud selle filtreerimise läbi viia küll. Teine kord olen targem.

Nüüd siis tuleb 2 nädalat (kuni 6. oktoobrini) toasoojas hoida ja siis vähemalt nädalaks külma. Juhend ütleb, et tegelikult võiks külmas võimalusel suisa 3 nädalat hoida, et paremat tulemust saavutada. Usun, et sääraste maitsekooslkuste juures võib tõesti pikem laagerdumine kasuks tulla. Püüan siis olla kannatlik. Kahjuks ei saanud ma sedakorda proovipudeleid, sest nõu põhi oli juba nii sogane, et sain vaevu 40 pooleliitrist traatkorgiga pudelit täis. Eks siis võtab mingi hetk kastist mõned pudelid ja proovib neid suts varem külma viia ja vaikselt mekkida.

26.09 – Väga huvitav maitse

Panin eile ühe pudeli külma, et täna mekkida, kuidas kraam ka on. Peab kasutama Marko Reikopi sõnu – “Väga huvitav maitse!”. Lõhn on minu jaoks ikka selline “silone” ja esimene lonks oli selline, et tahaks väljasülitada. Aga mida lonks edasi, seda rohkem selle maitse omapära kohale jõuab. Sellist õlut pole ma varem teinud, isegi siis, kui ma juunis pilsneritele ise humalat lisaks segasin. Ta on ikka räigelt tugeva maitsega ja täiesti teistsugune, kui ma kasvõi erinevaid poeõllesid maitstes olen kogenud. Ütlen ausalt – see vajab harjumist. Ja tõenäoliselt ei ole ta selline õlu, mida 5-6 pudelit saunaõhtul järjest sisse valada. Pigem on ta selline eksklusiivne mekkimine.

Kuna ta peab veel päris kaua toasoojas istuma, siis loodan, et see tugev humala maitse natuke seguneb muude õlles olevate maitsetega. Ning pärast seda külmas olek peaks seda veelgi enam mõjutama. Ehk siis sellise tugeva maitsega humalaga ei tohi liiga vara soojast külma viia, ega ka liiga vara külmast tarbima hakata. Usun kindlalt, et see maitse vajab korralikku laagerdumist.

Üks on kindel – untsu see laar pole läinud. Kangust on. Värv on ilus. Vahtu veel vähe, aga küll see tekib.

06.10 – Viisin laari soojast külma

Kaks nädalat toasoojas hoidmist möödas ja tänasest läks 39 pudelit külma, kus hoian neid veel vähemalt nädala ja siis hakkan otsast mekutama.

Iseenesest olid pudelid vastu valgust vaadates vägagi läbipaistvad, seega on kogu humalasete ilusti põhja vajunud. Loodan, et ka maitsed rohkem segunenud, et see humal ei oleks liialt esiletükkiv ja viha vaid avalduks rohkem greibi või tsitruselise maitsena. Lootust on.

16.10 – Super hea maiste!

Olen seda õlut nüüd vähemalt pudeli igal õhtul ära maitsnud. Ja see maitse muutub iga päevaga paremaks. Praegu on ta juba kindlalt tõusnud minu läbi aegade lemmikute hulka. Super tugev humala lõun ja maitse. Aga see pole enam nii räige, nagu alguses, vaid on kuidagi muude maitsete ja lõhnadega ühtlustunud, segunenud. Tõesti hea õlu on!

22.10 – Ma lihtsalt ei või…

…see on ikka üks kuradima hea õlu! No räigelt hea maitsega on. Tahaks kohe mitu laari seda veel teha, nii et poleks hirmu külmkapi tühjenemise ees. Pealegi, nagu juhend ütleb – 2 nädalat soojas ja siis parema tulemuse nimel 3 nädalat külmas, on jumala õige – see õlu läheb praegu külmas iga päevaga paremaks. Ja just seepärast tulekski teda rohkem korraga teha, et poleks hirmu liigvarase ära joomise pärast. Tuleb meelde jätta!

Sõber Henzi arvustus NZ Hopped Pilsner’ile:

Värv: ilus tume merevaik, selge, sillerdav ja kena.
Vaht: neljandik mahust, keskmiselt tihe, pikalt püsiv, valgest paar tooni tumedam.
Aroom: väga ilus: humal koos tsitrusega, karusmarjad-kiivid ja värske hein koos karamelliga.
Esimene maitse: keskmise kehaga, mõnus karge humal, aga mitte liialt tugev; hästi tasakaalus hapukama tsitruse ja karusmarjaga. Nagu törts Marlborough’ Sauvingnon Blanci oleks sisse sattunud.
Keskpaik: marjasem, tsitrus muutub mandariiniks ja värskeks mangoks, humala ülekaal nõrgeneb. Meeldivalt libisev, mitte liiga vedel olek.
Järelmaitse: pikk ja ühtlaselt tasanev. Humalat on pikalt tunda koos tsitruse hapukusega, mango magusus taandub, päris lõpus on keelel lisaks humalale veel kerge sigar ja väärikas nahk.
Üldmulje: väga meeldiv pilsner. Meie kandi inimestele pilsneri kohta üllatavalt tugeva ja rikkaliku maitsega. Eeldab maha istumist ja nautimist, katuseparandamise või kartulivõtu kõrvale liiga hea kraam.