Mangrove Jack's õllekomplekti parandaja Archives - Page 5 of 6

Minu 26. õlu – Finlandia Lager

Viimati täiendatud: okt. 27, 2015 @ 23:57

Kuna külmkapi tagavarad vähenevad ähvardavalt, pidin taas paar õlut käima panema. Üheks valituks olustus Finlandia tootesarjast Finlandia Lager. Sama sarja toode oli mul ka üks esimestest, kui pool aastat tagasi koduõlle tegemisega algust tegin, tookord oli selleks küll Finlandia Premium Lager.

Pruulmeistrid ütlevad selle õlle kohta nii

Finlandia brändi hea ja eripärane maitse tuleneb kõrgkvaliteedilistest odralinnastest. Lisaks on purkides ka humalat ja humalaõli, et teha veelgi täidlasema maitsega õlu.
Kaane all on ka pärm ja kõik vajalikud instruktsioonid kuidas õlut valmistada ning nutikad näpunäited kuidas koguste ja kangustega mängida.
Alla 20°C temperatuuri juures säilib õlu 18 kuud – ja kui on soovi (ja vastupidavust) õlut kauem säilitada, siis on soovitatav hoida teda alla 10°C.
Finlandia pakub õllesõpradele laia valikut ja ahvatlevat maitseelamust – ja seda kõike ilma kunstlike värvainete ja muude e-lisanditeta!
1kg suhkru lisamisel saate kas 18L 6,3%, või 23L 4,9% õlut.
Hind: 10 EUR

Mina lisasin vett kuni 21 liitri märgini, seega saan kanguseks ilmselt midagi nende kahe näidu vahepealset.

Protsess:

Sel korral lähtusin puhtalt varasematest kogemustest ja ei vaadanud kordagi juhendit.

Keetsin 1,5 l vett ja valasin varasemalt desinfitseeritud nõusse.
Lisasin kontsentraadi ja maitseparandaja.
Keetsin veel 1,5 liitrit vett ja jaotasin selle kontsentraadi purgi ja maitseparandaja paki vahel, et neist kogu sisu lõplikult kätte saada.
Valasin mõlema pakendi lõpliku sisu nõusse.
Segasin korralikult.
Lisasin otse kraanist jaheda vee kuni 21 liitri märgini.
Panin rõdule jahtuma.
Kui temperatuur oli langenud 20 kraadini, tõin nõu tuppa tagasi.
Eemaldasin vahukulbiga üleliigse vahu.
Mõõtsin hüdromeetriga ära – tulemuseks 1.038.
Riputasin kaasasolnud kuivpärmi peale ja segasin pisut.
Panin kaane kinni ja paigaldasin õhuluku.
Panin pimedasse toanurka, ca 22 kraadi peale seisma.

Nüüd heitsin pigu ka juhendisse. Selles oli vihje, et pärmi oleks võinud enne vees lahustada, aga selle tegemata jätmine olulist mõju ei avalda, kui et protsess käivitub lahustades kiiremini.

Soovituslik temperatuur käimise ajal on 20-25 kraadi. Minul on selles toanurgas 22-23 kraadi, seega sobiv. Käärimine peaks kestma 4-7 päeva. Õlu on villimiseks valmis, kui õhulikust väljub üks mull harvemini kui 3 minuti jooksul või kui näit on 1.006. Eks ma siis mõõdan näidu ära, kui mullitamine katkenud on. Arvatav villimise kuupäev võiks olla ca 23.-24.10.

Pärast pudelisse panemist tuleb pudeleid nädala jagu toasoojas hoida ja seejärel külmas (5-10 kraadi vahel) veel 1 nädal (ehk siis ca 7.11 paiku võiks ta joomiseks valmis olla). Ideaalse tulemuse saavutamiseks tuleks neid 1-2 kuud jahedas hoida. Kardan, et minul sellist kannatust ei ole.

18.10 – Õlu käib ilusti

Täna hommikul müdises, mil kole. Seega läks ilusti käima.

20.10 – Varavõitu küll, aga läks pudelisse

Hirmus müdin katkes ka selle õlle puhul pisut vara. Ei pidanud 4 päevagi vastu. Istusin täna õhtul nõu kõrval 10-kond minutit ja mitte üks mulks. Ka oli õhulukus veetase tagasi normi tõmmanud. Kõik see näitas, et see õlu on oma käimised ära käinud ja tahab pudelisse saada.

Mõõtsin ära. Näit just midagi eriti head ei luba – ainult 1.014, loodetud 1.006 asemel. Aga mis teha. Maitsel polnud viga, lõhn oli mõnus, kangust tundus olevat. Sain 40 pooleliitrist pudelit ja 6 x 0,33l proovipudelit. Nüüd siis hoian neid nädala toasoojas ja 27.10 viin külma.

27.10 – Panin rahuliku südamega külma

Olin juba paar päeva tagasi ühe proovipudeli külma pannud ja mekkinud – vurtsu ja vahtu oli selles veel vähe. Siis panin eile ühe veel ja täna seda mekkides oli kõik juba paigas – vurts oli sees, vaht korralik püsiv, maitse suurepärane, värv ilus, läbipaistev. Panin kogu partii külma. Juba panin tuleviku jaoks ka hea õlle sildi talle külge. See õlu on õnnestunud. Hakkan teda nüüd vaikselt mekutama ja nädala pärast on ta ilmselt täitesi joomisvalmis.

Minu 25. õlu – Mangrove Jack’s Helles Lager

Viimati täiendatud: okt. 28, 2015 @ 21:09

Koos täna käima pandud tumeda Vienna Lageriga otsustasin Pruulmeistrite müüja soovitusel veelkord proovida üht Mangrove jack’s toodet, mis nii nagu äsja tehtud NZ Pilsner sisaldab Uus-Meremaa humalaid. Valitud tooteks osutus Mangrove Jack’s Helles Lager.

Eks siis saab tunda, kuidas Wakatu ja Pacific Jade humalad seda lagerit mõjutada (loe: huvitavamaks teha) suudavad.

Kuna NZ pilsneri tegemise käigus olin väga skeptiline otse nõusse lisatava humala osas ja kuna villimisel oli nõus väga palju klompe ja suuri vaevu sain 40 pudelit täis, siis arutasin seda Pruulmeistrite müüjaga. Tema soovitus oli lasta sel õllel käia ca nädal (pole tähtis et mulksumine varem lõpeb), siis valada teise nõusse ja lisada humalagraanulid. Lasta veel nädal tiksuda (sõltumata sellest, kas mulksub või mitte) ning seejärel villida veelkord teise nõusse (kraani otsa pandud voolikuga, mille otsas on omakorda humalasukk). Nii saab õlu enne pudelisse panekut piisavalt puhtaks. Sedakorda siis nii talitada otsustangi ning jätan selles etapis juhendis oleva täitmata.

Kirjeldus

Eestikeelset kirjeldust selle toote kohta ei leidnudki, seepärast toon välja tootjapoolse sõnastuse:

Mangrove Jack’s Craft Series Helles Lager – a crisp and golden German helles with a twist. Light and malty with hints of vanilla bean and red fruits, this has been dry hopped with two New Zealand varieties – Wakatu and Pacific Jade – to give it a floral, zesty lime and spicy aroma.

Weight: 1.8kg
Colour: pale gold
Bitterness: 18-24 IBU
Yeast: Workhorse Yeast
ABV: 4.4%

Hind: 18 EUR

Protsess

Keetsin 3 liitrit vett ja valasin eelnevalt pestud ja desinfitseeritud nõusse;
Lisasin kontsentraadi ja segasin korralikult (eelnevalt olin pakil lasknud tulises vees ca 15 minutit seista, et kontsentraat vedelamaks muutuks);
Lisasin 1,2 kg Mangrove Jack’s õllekomplekti parandajat (ka sel pakil lasin 15 minutit soojas vees olla);
Segasin taas korralikult;
Lisasin jaheda vee (otse kraanist), kuni 23 liitri märgini;
Segasin veelkord korralikult;
Panin kaane peale ja jätsin rõdule (ca 4 kraadi juurde) ca pooleks tunniks jahtuma;
Tuppa tagasi tuues näitas nõu peal olev termomeeter ca 22 kraadi (juhend ütles, et pärm tuleb lisada, kui temperatuur on alla 25 kraadi – seega suht OK temperatuur oli vast);
Eemaldasin vahukulbiga liigse vahu;
Mõõtsin ära – tulemuseks sain 1.040;
Raputasin pärmi peale;
Segasin pisut;
Panin kaane peale ja viisin jahedasse toanurka ning panin õhuluku peale;
Valasin vee õhulukku ja mõõtsin selles toanurgas oleva temperatuuri – sain tulemuseks 21 kraadi – peaks sobima.

Edasi siis lasen tal 7 päeva käia (pole tähtis, kas mullitamine lõpeb varem, kuigi õpetus ütleb, et seda peaks 4. päeval tegema ja näit peab olema vähem kui 1.015), siis villin teise nõusse ümber, lisan humalagraanulid, lasen taas 7 päeva tiksuda ja siis hakkan pudelisse villima. Eeldatav näit selleks ajaks peaks olema 1.007. Loodan, et saan selle hetketingimustes (kus õues on jahe ja ka toas on stabiilselt 22 kraadi ümber) ka kätte.

Pärast villimist peaks pudeleid 2 nädalat soojas hoidma ja siis veel nädal külmas.

12.10 – Kuidagi liiga vaikne on

Kolmas päev käia ja kuidagi liiga rahulik elu on õhulukus. Surve nõust veetasemele on jätkuvalt olemas (tagasi vajunud ei ole), aga nii eile kui ka täna istusin nõu kõrval 5 minutit ja ühtegi mulksu selle ajaga ei tulnud. Esimese pooleteise päevaga pani küll nagu automaadist. Väidetavalt vahel võibki käimine väga rahulikult toimuda – seepärast ma veel väga närvis ei ole. Aga siiski otsustasin täna nõud pisut loksutada – äkki tuleb natuke rohkem elu sisse.

16.10 – Villisin ümber ja panin humala sisse

Nagu plaanitud, lasin tal 7 päeva rahulikult käia. Sõltumata sellest, et juba 4. päeva paiku jäi vaikseks, ei lasknud ma end sellest heidutada. Täna tegin kaane lahti ja välja paiskus väga mõnus koduõlle lõhn. Mõõtmistulemus oli kah hea – 1.008, mis sisuliselt ongi lõplik sihtmärk.

Villisin märjukese puhtasse nõusse ümber, nii et pärmipõhi kaasa ei läinud. Vedelik oli ilus selge, kuldkollane. Lisasin humala peale (ei seganud) ja panin veel nädalaks seisma. Isegi kui ta nüüd edasi ei mulksu, peaks humal selle ajaga kenasti lahustuma. Seega 23.10 villin pudelisse. Enne veel villin ilmselt läbi suka teise nõusse, et humalagraanulitest tekkiv sodi eraldada.

20.10 – Homme villin ära

Sain tänu Finlandia Lageri ära villimisele ühe nõu vabaks ja nüüd sain siis selle Helles Lageri läbi suka ümbervillida, et siis homme seejärel ta juba puhtamal kujul pudelisse panna. Pärast eelmist ümbervillimist igasugune käimine nõus katkes, mis oli ka oodatav, kuna näit ümbervillimisel oli maksimumi lähedane ja viimane ligi nädal oligi ta puhtalt humalate “seedimise” režiimis.

Sukk oli tõhus vahend humalajääkide kõrvaldamiseks:

Ja pärast oli sukk päris korralikult sodi täis:

21.10 – Läks pudelisse

Villisin ära. Sain 40 x 0,5 liitrist pudelit ja 9 x 0,33 liitrist nö proovipudelit. Hoian nüüd kindlasti nädala jagu toasoojas (28.10-ni), enne kui külma viin. Proovipudelitega katsetan ilmselt suts varem.

Tänu 2-kordsele ümbervillimisele oli igasugune sodi sisuliselt kadunud ja sain nõu peaaegu tilgatumaks villida. Seda ümbervillimist võib ka muus olukorras, kui ainult humala lisamisel, teha, sest tulemus on lihtsalt oluliselt puhtam (kui muidugi tühi vaba nõu käepärast on). Seega tõenäoliselt pärast ka pudelis setet vähem.

Maitse

Enne villimist maitsesin ka, aga see “vedelik” oli väga kummalise ja ausalt öelda ebameeldiva maitsega. Ilmselt lisahumalaga õlled niiviisi maitsevadki. Mäletan NZ Hopped Pilsneri puhul mulle ka see tulemus algul üldse ei maitsenud. Ka esimesed külmast võetud pudelid mekkisid kehvasti. Aga nüüd, mitu nädalat külmas olnuna muutub maitse üha paremaks ja paremaks ning olen juba plaani pidamas, et edaspidi (eeldusel, et see Helles kah hästi õnnestub) valin välja mõned kindlad hästi väljakukkuvad nö alus-õlled ja hakkan katsetama nendega erinevaid lisahumalaid, et sel moel töötada välja endale sobiva tugeva maitsega humalane nö firmamärk õlu.

27.10 – Mekutasin esimest proovipudelit

Hakkab nagu ilmet võtma. Vurts oli veel lahjavõitu, vaht vähepüsiv. Aga maitset juba oli. Ja väga omapärane on ta maitse. Jõuline, tummine, natuke magusapoolne, justnagu mett oleks sees. See humal annab väga mõnusa lõhna ja järelmaitse. Aga ta on täiesti erinev NZ Hopped Pilsnerist. Usun, et sellest saab taas üks väga hea õlleke. Eriti kui ma suudan tal kauem laagerduda lasta. Täna panin ühe proovipudeli veel külma ja kui see homme häid tulemusi näitab, panen kogu laari külma.

28.10 – Tulemus hea, läks külma

Avasin eile külma pandud proovipudeli ja jäin tulemusega rahule. Vahtu pisut vähevõitu oli, aga see, mis tekkis, oli üsna püsiv. Maitse juba ilusti tekkinud, sisu kenasti läbipaistev. Panin kogu laari külma ja hoian neid seal nüüd vähemalt nädala. Aga mida kauem, seda parem tulemus ilmselt saab.

Minu 24. õlu – Gozdawa Vienna Lager

Viimati täiendatud: veebr. 24, 2016 @ 14:52

Kuna külmkapp on hetkel häid paremaid lagereid ja pilsnereid täis, aga see külluse aeg võib ootamatult lõppeda, siis oli täna taas see päev, kui sai uued õlled käima pandud. Ja kuna nö mainstream värki oli viimasel ajal palju tehtud, siis otsustasin natuke uute maitsetega eksperimenteerida.

Kuigi eelmisel korral mul Gozdawa toodanguga hästi ei läinud (kaks proovitud marki läksid mõlemad hukka), otsustasin selle brändi toodangut siiski uuesti proovida. Valituks osutus Gozdawa Vienna Lager. Seda puhtalt Pruulmeistrite müüja soovitusel – et olevat kiiduväärt kraam.

Tegemist on tumeda lageriga. Ma pean tunnistama, et sedasorti õlut ma vist polegi kunagi proovinud. Pean silmas nö poest ostes. Seega ootan huviga, mis sellest tuleb.

Hind: 13,50 EUR

Protsess

Tegemine oli suhteliselt sarnane varasematele Gozdawa toodetele. Ehk siis alustasin taaskord pärmi lahustamisega.

Keetsin 100ml vett ja jahutasin selle ca 30 kraadini;
Lisasin vette komplektis olnud pärmi, segasin korralikult;
Jätsin selle toatemperatuurile 30-40 minutiks seisma;
Keetsin 2 liitrit vett ja valasin eelnevalt pestud ja desinfitseeritud nõusse;
Lisasin kontsentraadi ja segasin korralikult (eelnevalt olin purgil lasknud tulises vees ca 15 minutit seista, et kontsentraat vedelamaks muutuks);
Lisasin 1,2 kg Mangrove Jack’s õllekomplekti parandajat;
Segasin taas korralikult;
Lisasin jaheda vee (otse kraanist), kuni 23 liitri märgini;
Segasin veelkord korralikult;
Panin kaane peale ja jätsin rõdule (ca 4 kraadi juurde) ca pooleks tunniks jahtuma;
Tuppa tagasi tuues näitas nõu peal olev termomeeter ca 20 kraadi (juhend ütles, et pärm tuleb lisada 16-22 kraadi juures – seega suht OK temperatuur oli vast);
Mõõtsin ära – tulemuseks sain 1.038;
Loksutasin klaasis olnud lahustunud pärmi korralikult läbi ja valasin nõusse;
Segasin taas korralikult (ca 3 minutit);
Panin kaane peale ja viisin jahedasse toanurka ning panin õhuluku peale;
Valasin vee õhulukku ja mõõtsin selles toanurgas oleva temperatuuri – sain tulemuseks 21 kraadi – peaks sobima.

Edasi peaks nüüd käimine kestma 4-8 päeva. Sedakorda lasen siis vähemalt 6-7 päeva tiksuda, isegi kui mulksumine peaks varem lõppema. Loodetavasti kauem ei mulksu, sest mul on seda nõud vaja teise täna käima pandud õlle ümbervillimiseks.

Sealt edasi, kui pudelisse saab pandud, peaks ta 3-5 päeva toasoojas olema (mina lasen ilmselt 7) ja sealt edasi külmas 21 päeva.

12.10 – Tiksub ilusti

Kolmas päev käia ja mullitab ilusti. Nö katkematud automaadivalangud on lõppenud, aga ilusad tihedad laengud tulevad vähem kui 10 sekundilise vahega.

16.10 – Läks pudelisse

Kuigi mulks katkes juba mitu päeva tagasi, lasin tal siiski 7 päeva rahulikult olla. Täna võtsin kaane maha. Välja paiskus mõnus omapärane õlle lõhn. Maitse natuke leiva või kalja laadne. Aga ega ma oska seda tumeda lageri maitset väga millegagi võrrelda, kuna ma seda marki õlut enamasti ei joo. Värv punakas pruun.

Mõõtmistulemus oli siiski keskpärane – 1.014. Aga mis teha. Kalkulaator annab tulemuseks 3,2% ja kui lisada järelkäärimise pealt 0,5%, siis 3,7%. Tegelikult nii vähest kraadi ei tahaks uskuda. Aga eks näis.

Panin pudelisse. Sain 40 pooleliitrist pudelit ja 9 x 0,33 liitrist nö proovipudelit. Nüüd siis ca 5-ks päevaks toatemperatuurile ja seejärel 3-ks nädalaks külma.

Vienna Dark Lager — Vienna Lager on just selline natuke punaka tooniga õlu.

20.10 – Proovipudelid külmas

Panin täna (4 päeva pärast villimist) 5 proovipudelit külma, et kiiremini veenduda, kuidas see õlleke välja kukkus.

21.10 – Avasin esimese proovipudeli

Eile külma pandud proovipudelitelt lõin esimeselt korgi maha. Ei ole kiite. Vurts puudub, vahtu ei teki ka hoogsal klaasi valamisel. Seega ma ülejäänud partii külma viimisega veel kannatan, ilmselt 3-4 päeva. Loodetavasti kogub sel moel vurtsu juurde.

Maitse oli täiesti olemas. Kuigi mulle pisut võõras. Ei oska isegi kirjeldada. Äkki sihuke porteri poolne natuke. Värv ilus punakas pruun, paistab ilusti läbi. Kangust eriti ei tundunud. Pole välistatud, et Gozdawa on minu jaoks üks õnnetu bränd ja selle tootja õlled mul välja ei kuku. Loodame parimat, aga hetkeseis väga head ei tõota ja pole väga ka minu maitse järele.

22.10 – Üks proovipudel läks veel külma

Võtsin 2-päevase vahega taas ühe proovipudeli ja panin külma. Homme avan selle ja siis peaks olema tunda, kas kõlbab kogu partii külma panna või ootan veel.

24.10 – Panin külma

Hea, et sain proovipudelitega katsetada ja kogu laari liiga vara külma ei pannud. Viimased katsed olidki edukad ja täna panin kõik külma. Kokku hoidsin neid siis toasoojas 8 päeva.

Mekkisin ka viimati külma läinud proovipudelit ja pean tunnistama, et vurts on kenasti sees, vahtu tekib. Paistab ilusti läbi, ilus punakas toon on. Lõhn ja maitse pisut kaljased. Aga täitsa huvitav maitse on, kuigi mulle harjumatu. Natuke isegi porterit meenutab.

Nüüd siis peaks õige olema neid 3 nädalat külmas hoida. Püüan nii talitada, kuigi ilmselt hakkan varem vaikselt mekkima.

Henzi kommentaar

Värv: Tume šokolaad, ilus selge.
Vaht: Cappuchinokarva, küllalt suure mulliga ja hõre. Väga vähepüsiv, kadus sisuliselt 30 sekundiga
Aroom: Esmalt väga pärmine, hapukas, isegi kerge maasikas. Teisel nuusutamisel tuleb kohv, tume šokolaad. Vienna linnaste karamell on selgelt tunda. Kui oleks vähem pärmi aroomis, oleks kohe väga meeldiv.
Esimene maitse: Pigem kerge kui keskmise kehaga. Pärm, kohv, linnase tumeda rösti mõrjkus. Vahu puudumine teeb maise pisut liiga üheplaaniliseks, kõik on korraga keelel ja elegantsi on vähevõitu.
Keskpaik: Eriti palju uusi noote ei arene, pärm jääb endiselt liiga palju välja lööma. Tume linnase röst hakkab rohkem kandma, selline 70% tumeda šokolaadi õrn maise lööb sisse. Tahaks intensiivsemat maitset, aga kokkuvõtteks on meeldiv, eriti just see kakaoseemne mõrkjas hapukus.
Järelmaitse: Keskmiselt pikk. Jätkuvalt hapukas, pärmine. Tume röst, isegi väike suitsusus jääb nõrgalt järelmaitsena koos pärmiga keelele.
Üldmulje: Kuivem porter Värska Originaaliga. Tõele au andes jõin seda õlut algul pisut liiga külmalt, sestap pääsesid hapukamad toonid liialt domineerima. Aga soojenedes siiski palju rikkalikumaks ei läinud. Ma ise armastan tumeda laagri puhul rohkem magusust, siis on tume šokolaad ja hapukus pisut paremini tasakaalustatud. Humala osas olen kahevahel, et kas peaks rohkem olema või mitte. Vist on nii, et kui õlu oleks pisut magusam, siis ei paneks, aga antud hetkel annaks natuke tugevam humalamekk huvitavama iseloomu. Kui oleks kreemikam püsivam vaht ja natuke magusust, saaks mekk elegantsi kõvasti juurde.

Martini kommentaar

Kuigi ma ise tumedama õlle ja porteri sõber väga ei ole ning mulle see Vienna Lager üsnagi maitses, siis võtan Henzu nõuannet kuulda ja kui kunagi seda õlut veel peaks tegema, siis proovin a) ka humalaga mõrudust/hapukust juurde tekitada või b) lisada pisut rohkem suhkrut. Püüan meelde jätta.

24.02.2016 – Avasin viimase pudeli

Võtsin tänase tähtpäeva puhul külmikust välja seal üle 4 kuu laagerdunud viimase pudeli Vienna Lagerit. Väga hea kraam! Mõnusalt kalja meenutav maitse ja imeilus punakas värv. Ei saanud pildistamata jätta.

Minu 23. õlu – Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner

Viimati täiendatud: nov. 2, 2015 @ 21:28

Kuna ma juba pilsnerite lainele sattusin, siis otsustasin proovida veel üht – Mangrove Jack’s NZ Hopped Pilsner. Kirjelduse järgi on sellest oodata üht mõnusalt humalast rüübet.

Pruulmeistrid ütlevad selle kohta nii:

Olemuselt krõbe ja kuiv, parajalt humalane, mis tagab värskendava maitse. Dry hop Riwaka humalatega annab talle tema klassikalise greibi ja tsitruse lõhna.

ABV Umbes: 4.7%
Kibedus: 3/5
IBU: 28-36
Värv: Kuldne

Hind: 20,50 EUR

Jaheda veena kasutasin 7 liitrit Värska vett ja ülejäänud osas kraanivett. Suhkru asemel juba harjumuspäraselt vedelat Mangrove Jack’s õllekomplekti parandajat.

Protsess:

3 liitrit vett keema ja nõusse
Kontsentraat peale
Korralikult segada
Õllekomplekti parandaja peale
Korralikult segada
Jahe vesi peale (panin kuni 22l märgini)
Lasin jahtuda kuni 22 kraadini
Pärm peale
Korralikult segada
Kaas kinni ja õhulukk peale

Mõõtsin enne pärmi panekut ka ära ja tulemus oli 1,045. Pole paha. Nüüd tuleb 4 päeva lasta tal käia ja siis tuleb uuesti mõõta (ehk siis ilmselt 21.09). Kui tulemus on madalam kui 1,015, siis tuleb lisada komplektis olnud humalad. Kui näit veel õige ei ole, tuleb veel tiksuda lasta ja uuesti mõõta. Kui humal lisatud, tuleb lasta veel 3 päeva käia või siis kuni mulksumine lõppeb. Aga mitte üle 7 päeva. Lõplik näit peaks olema 1,008.

Muide, humalagraanulid tuleb juhendi kohaselt otse nõusse puistata ja mitte segada. Eks ta pisut hirmutav on, sest kardan, et solgib õlle ära. Aga eks ole näha. Sukaga ei soovitata graanuleid lisada, kuna sealt ei imbuvat piisavalt humalat välja.

19.09 – Humal läks sisse

Kuigi juhend ütles, et ca 4.-l päeval peaks näit olema 1,015 või alla selle ning siis tuleb humal (Dry hop Riwaka) lisada, oli mul selle õlle käimine siiski nii agressiivne, et tänaseks (2.-ks päevaks) oli mulksumine katkenud. Mõõtsin ära – näit oli nii nagu peab – ca 1,013-1,014. Seega leidsin, et humala lisamiseks on õige aeg. Loodan ainult see suudab vaikseks jäänud õlles piisavalt “levida”. Ja teiseks loodan, et ilma sukata lisatud humal õlut liiga sogaseks ei aja. Samuti peaks mulksumine siiski uuesti käivituma, sest 1,008-ni on veel vaja käia.

20.09 – Vaikselt on uuesti mulksuma läinud

Teeb pika vahega siiski mulli. Seega on lootust, et käib vähehaaval siiski edasi. Nüüd on vaja veel 2 päeva oodata ja kui seks ajaks vaikus on, siis on loodetavasti humal imendunud ja saab villima hakata.

21.09 – Tiksub veel

Vaikselt veel mullitab. Homseks rahuneb tõenäoliselt maha. See on ka soovitud aeg pärast humala lisamist.

22.09 – Vaikus majas. Läks pudelisse.

Täna õhtuks oli mulksumine täielikult katkenud ja polnud põhjust teda enam edasi käimas hoida. Eriti kui ta ei käinud üldse enam. Mõõtmine siiski head tulemust ei andnud – oli ikka sama, mis enne humala lisamist ehk 1,014. Mis kalkulaatori järgi + 0,5% annab kokku ca 4,7%.

Kaane avamisel paiskus ninna üsna ebameeldiv lõhn. Sihuke silo hais. Maitse polnud ka suurem asi. Selle tekitajaks siis humalagraanulid. Viimased oli minu üllatuseks üsna ära lahustunud. Peamiselt ilmselt põhja vajunud, aga ka pinnal oli tihe aga õhuke kiht.

Villimisel tuli pudelisse siiski ilus selge vedelik. Age ajalt viskas mõningaid klomple vahele. Lõpu poole, umbes viimase 8 pudeli villimisel, hakkas aga palju sodi tulema ja villimine muutus maru aeglaseks (kraan ilmselt ummistus). Viimased 2 pudelit said päris palju sodi sisse. Loodan, et leian need pärast teiste hulgast üles ja vaatan, kas sete on ikka ilusti põhja vajunud.

Ehk siis kokkuvõtvalt – hirm on suur, et see laar äkitsi hukka läks. Aga samas hoian pöialt, et tulemus vastupidiseks osutub ja lisatud humal miski täiesti erimaitselise lõpptulemuse loob. Kaldun arvama, et järgmisel korral seda õlut tehes, kasutan siiski humalate puhul sukka.

Samas, Pruulmeistrite lehel kommenteerib üks tegija selle sama sarja Pale Ale kohta nii: “Superhea! Kindla peale minek. Valmistamise juhendis tuleks arvestada sellega, et humala graanulid soovitatakse puisata otse kääritusnõusse. Suka sees ei saa nii head maitset, aga targad õpetasid, et puista sisse nagu soovitatakse, aga enne villimist lase teise nõusse läbi suka. Korjab kokku sodi, aga maitse jääb!. Maitse on ülim!!!”

Kahju, et ma seda nõuannet alles nüüd märkasin. Mul oli teine nõu täiesti tühjalt olemas. Seega oleks saanud selle filtreerimise läbi viia küll. Teine kord olen targem.

Nüüd siis tuleb 2 nädalat (kuni 6. oktoobrini) toasoojas hoida ja siis vähemalt nädalaks külma. Juhend ütleb, et tegelikult võiks külmas võimalusel suisa 3 nädalat hoida, et paremat tulemust saavutada. Usun, et sääraste maitsekooslkuste juures võib tõesti pikem laagerdumine kasuks tulla. Püüan siis olla kannatlik. Kahjuks ei saanud ma sedakorda proovipudeleid, sest nõu põhi oli juba nii sogane, et sain vaevu 40 pooleliitrist traatkorgiga pudelit täis. Eks siis võtab mingi hetk kastist mõned pudelid ja proovib neid suts varem külma viia ja vaikselt mekkida.

26.09 – Väga huvitav maitse

Panin eile ühe pudeli külma, et täna mekkida, kuidas kraam ka on. Peab kasutama Marko Reikopi sõnu – “Väga huvitav maitse!”. Lõhn on minu jaoks ikka selline “silone” ja esimene lonks oli selline, et tahaks väljasülitada. Aga mida lonks edasi, seda rohkem selle maitse omapära kohale jõuab. Sellist õlut pole ma varem teinud, isegi siis, kui ma juunis pilsneritele ise humalat lisaks segasin. Ta on ikka räigelt tugeva maitsega ja täiesti teistsugune, kui ma kasvõi erinevaid poeõllesid maitstes olen kogenud. Ütlen ausalt – see vajab harjumist. Ja tõenäoliselt ei ole ta selline õlu, mida 5-6 pudelit saunaõhtul järjest sisse valada. Pigem on ta selline eksklusiivne mekkimine.

Kuna ta peab veel päris kaua toasoojas istuma, siis loodan, et see tugev humala maitse natuke seguneb muude õlles olevate maitsetega. Ning pärast seda külmas olek peaks seda veelgi enam mõjutama. Ehk siis sellise tugeva maitsega humalaga ei tohi liiga vara soojast külma viia, ega ka liiga vara külmast tarbima hakata. Usun kindlalt, et see maitse vajab korralikku laagerdumist.

Üks on kindel – untsu see laar pole läinud. Kangust on. Värv on ilus. Vahtu veel vähe, aga küll see tekib.

06.10 – Viisin laari soojast külma

Kaks nädalat toasoojas hoidmist möödas ja tänasest läks 39 pudelit külma, kus hoian neid veel vähemalt nädala ja siis hakkan otsast mekutama.

Iseenesest olid pudelid vastu valgust vaadates vägagi läbipaistvad, seega on kogu humalasete ilusti põhja vajunud. Loodan, et ka maitsed rohkem segunenud, et see humal ei oleks liialt esiletükkiv ja viha vaid avalduks rohkem greibi või tsitruselise maitsena. Lootust on.

16.10 – Super hea maiste!

Olen seda õlut nüüd vähemalt pudeli igal õhtul ära maitsnud. Ja see maitse muutub iga päevaga paremaks. Praegu on ta juba kindlalt tõusnud minu läbi aegade lemmikute hulka. Super tugev humala lõun ja maitse. Aga see pole enam nii räige, nagu alguses, vaid on kuidagi muude maitsete ja lõhnadega ühtlustunud, segunenud. Tõesti hea õlu on!

22.10 – Ma lihtsalt ei või…

…see on ikka üks kuradima hea õlu! No räigelt hea maitsega on. Tahaks kohe mitu laari seda veel teha, nii et poleks hirmu külmkapi tühjenemise ees. Pealegi, nagu juhend ütleb – 2 nädalat soojas ja siis parema tulemuse nimel 3 nädalat külmas, on jumala õige – see õlu läheb praegu külmas iga päevaga paremaks. Ja just seepärast tulekski teda rohkem korraga teha, et poleks hirmu liigvarase ära joomise pärast. Tuleb meelde jätta!

Sõber Henzi arvustus NZ Hopped Pilsner’ile:

Värv: ilus tume merevaik, selge, sillerdav ja kena.
Vaht: neljandik mahust, keskmiselt tihe, pikalt püsiv, valgest paar tooni tumedam.
Aroom: väga ilus: humal koos tsitrusega, karusmarjad-kiivid ja värske hein koos karamelliga.
Esimene maitse: keskmise kehaga, mõnus karge humal, aga mitte liialt tugev; hästi tasakaalus hapukama tsitruse ja karusmarjaga. Nagu törts Marlborough’ Sauvingnon Blanci oleks sisse sattunud.
Keskpaik: marjasem, tsitrus muutub mandariiniks ja värskeks mangoks, humala ülekaal nõrgeneb. Meeldivalt libisev, mitte liiga vedel olek.
Järelmaitse: pikk ja ühtlaselt tasanev. Humalat on pikalt tunda koos tsitruse hapukusega, mango magusus taandub, päris lõpus on keelel lisaks humalale veel kerge sigar ja väärikas nahk.
Üldmulje: väga meeldiv pilsner. Meie kandi inimestele pilsneri kohta üllatavalt tugeva ja rikkaliku maitsega. Eeldab maha istumist ja nautimist, katuseparandamise või kartulivõtu kõrvale liiga hea kraam.

Minu 21. õlu – Mangrove Jack’s Golden Lager

Viimati täiendatud: nov. 23, 2015 @ 21:16

Kuna Mangrove Jack’s tooted on mul varasemalt hästi õnnestunud ja maitsenud, siis otsustasin sellelt tootjalt veel üht toodet proovida. Valisin välja laageri – Mangrove Jack’s Golden Lager.

Pruulmeistrite lehel öeldakse selle kohta nii:

Täidlase kehaga lager, värvuselt kuldne. lõhnas vaniljet ja puuvilju. Järelmaitses hästi balanseeritud mõrudus.

ABV u. 4,4%
Kibedus: IBU 18-24
Kibedus hinnangud 2/5
Värv: kuldne
Pärm: Workhorse 10 g
Neto kaal: 1,8 kg

Hind: 18 EUR

Kasutasin ka sedakorda suhkru asemel vedelat Mangrove Jack’s õllekomplekti parandajat. Saaremaa vee asemel Värska joogivett 7-liitrises pudelis.

Kõik vahendid ja nõud desinfitseerisin juba aegasasti 2 päeva tagasi ära. Tegemise käigus üritasin vältida kõikvõimalikke varasemaid apsakaid.

Aereerimisel tekkinud ohtra vahu eemaldasin enne kaane peale panekut vahukulbiga. Jaheda vee valamisel olin ettevaatlik, et üle 23 liitri ei valaks ja pigem sai sellesse nõusse 22 liitrit. Pärmi peale panekuga ootasin kuniks temperatuur oli langenud 24 kraadini. Ei unustanud mõõtmata, algnäit oli 1,040. Lõppnäiduks ütleb tootja 1,007. Loodan, et saan selle ka kätte.

Toanurgas, kuhu õlle käima jätan, on temperatuur viimastel päevadel olnud 21-22 kraadi ringis. Õlle käimiseks väga sobiv temperatuur.

Ehk siis kõik on justkui ideaalne, et sellest võiks üks korralik kraam tulla. Nüüd tuleb ca 7 päeva kannatada. Umbes nii kaua võiks see õlleke tiksuda. Seega 18. septembri kandis toimub ilmselt villimine.

13.09 – Mulksumine katkes

Seni, ca 2 päeva, mulises see õlu sellise tempoga, mida ma enne näinud ei ole (nagu ka selle õllega samal ajal käima pandud Muntonsi Lageril). Sisuliselt 36h oli õhulukus üks katkematu mullide valang, nii et tundus nagu hakkaks juba õhuluku korki pealt ära lööma. Täna hommikuks oli aga vaikus majas.

Temperatuur selles kohas näitas 22 kraadi. Liiga soe seega olla ei saa. Kas tõesti võis protsess alla 2 päevaga juba ära toimuda? Ei tahaks uskuda. Seepärast loksutasin nõud üsna korralikult. Äkki võtab niiviisi uued tuurid üles. Teen pärastpoole ka proovimõõtmise, et tuvastada, mis näidu ta senisega sisse käinud on.

13.09 – Mõõdetud, mulksub edasi

Tulemus pole paha, aga arenguruumi veel on – 1,014. Loodan, et saab ikka alla 1,010 selle näidu. Aga tundub, et läks vaikselt uuesti mulksuma, seega võiks äkki edasi käia.

14.09 – Täielik vaikus, villisin ära

Lootus oli, et ehk tiksub veel päevakese-paar, aga täna õhtuks oli täielik vaikus. Istusin 5 minutit nõu kõrval, aga ei piuksugi. Mis siis ikka – tuli pudelisse panna.

Sain 40 pooleliitrist ja lisaks 6 x 0,33 pudelit nö proovimiseks.

Mõõtmise tulemus mind väga ei rõõmustanud. Eilsest 1,014-st oli saanud max 1,012. Tootja soovituslikust näidust suht kaugel. See teeb kalkulaatoriga arvutuslikuks kanguseks 3,5%, aga lisan sinna 0,5% nö teise käärimise eest juurde (olen lugenud, et ameeriklased nii arvutavad) ja nii võiks tulemus olla ca 4% kandis.

Juhend ütleb, et nüüd peaks pudelid vähemalt 2 nädalast toasoojas olema. Ehk siis 28.09-ni. Kannatame ära ja paneme siis külma. Proovipudelitega ilmselt eksperimenteerin varem.

20.09 – Maitse on hea

Panin üleeile paar proovipudelit külma ja täna mekksin. Väga hea maitse on. Kangust on. Värv ilus. Vahtu tekkis vähe, aga kuna ülejäänud laar on veel soojas, siis neil tekib ilmselt ka rohkem vahtu. Sisu väga selge, setet väga vähe. Seega loodetavasti tuleb sellest üks hea õlu. Kannatan rahulikult veel 8 päeva ära ja panen siis kogu laari külma.

21.09 – Panin eksituse tõttu täna külma

Unustasin “logiraamatust” näpuga järge ajada ja olin miskipärast veendunud, et see õlu pidi 7 päeva toasoojas olema ja kuna nädal oli täis, siis panin külma. Nüüd enam välja võtta pole sobilik. Loodan, et see nädal oli talle siiski piisav.

Henzi kommentaar

Värv: tume merevaik või viimase piiri peal karamell.
Vaht: ilus, keskmise tihedusega, küllaltki kõrge, helebeež.
Aroom: humal väga nõrk, mõnus hapukas toon. Teisel nuuskimisel tuleb esile kerge virsikunoot – meeldiv magusus nagu virsikujogurtil, lisaks linnased.
Esimene maitse: keskmise kehaga, õrn, kerge Shiraz’ mekk. Humalat vähe. Aroomis olev virsik kenasti olemas.
Keskpaik: humal hakkab sisse lööma, hapukus hakkab teravamaks minema, aga magusust on endiselt tunda.
Järelmaitse: siin lööb humal lõpuks korralikumalt välja, hapukus muutub virsikust pigem sidruniks ja tuleb ka kerge soolasus.
Üldmulje: väga meeldiv, küllaltki mitmetahulise maitsega. Väga hea tasakaal magususe ja hapukuse vahel, mida täiendab kerge humal. Kõik maitsed ilusasti balansis, kord lööb välja üks, kord teine, nagu kuulaks head keelpillitriot. Pole intensiivne gurmeeelamus, aga pole ka tavaline igav laager. Proovisin ilma toiduta, aga kahtlemata on see õlu, mida õnnestub hästi toitudega sobitada. Ma prooviks seda pehmete valgete juustudega, õrna lihaga, näiteks kanaga, kus kastmeks midagi kergelt hapukat kõrval. Tasub kindlasti ligi võtta rohkem kui 1 pudel.
Kui teise klaasi palju külmemana võtsin, asendus magusus ja Shiraz’ mõnusa kombinatsiooniga värkest allikaveest, lihtsast kargest humalast ja linnumarjast ehk lillakast (Rubus Saxatilis). Iseloom hoopis teine, aga maise jätkuvalt ilus.